Võtan täna siin üles arutluse teemal, mis ei puuduta ainult Kuressaaret, vaid on oluline ja hetkel ka vähem või rohkem päevakorras üle-Eestiliselt. Riigikogu sotsiaalkomisjon on tõstatanud küsimuse kas ehk ei peaks lapsevanematele maksma nn. laste üleskasvatamise eest suuremat pensioni ja palunud sotsiaalministeeriumil pakkuda välja konkreetsed valikud, kuidas oleks võimalik pensioni esimese samba puhul asjad nii korraldada, et lasterikastel vanematel oleks suurem pension.
Kui natuke googeldada, siis leiab, et selle teemaga on ka varem Postimehe veergudele jõutud. Näiteks 22.02.2008 kirjutab sisuliselt sama mõtte Martin Helme, 12.03.2009 Indrek Neivelt.
Vanasti oli taluperedes palju lapsi. Eks siin oli kindlasti ka ka palju teisi põhjuseid, aga üks oli kindlasti see, et lastes nähti otsest abijõudu nii talutöödeks ehk siis majandusliku edukuse tagamiseks kui ka vanaduspõlve puhuks. Täna on asjad teisiti ja ilma uuringutele viitamatagi on vast selge, et lasterohkus halvendab vanemate majanduslikku seisu nii olevikus kui tulevikus. Küll on aga lapsi nö. vaja kogu rahval, sest nii pensionite maksmiseks kui kogu riigi püstihoidmiseks on vaja inimesi, kes töötaks, elu edendaks ja makse maksaks. Omamoodi vastuoluline olukord. Et seda vastuolu leevendada on välja käidud mõte siduda inimese vanaduspension laste arvuga. Eks siin ole loomulikult palju agasid ja ei ole minu asi üritada neid siin ükshaaval selgeks rääkida, kuid mõnele asjale juhiksin siiski tähelepanu.
Sotsiaalkomisjon räägib eelkõige laste arvu ja pensioni sidumisest, jättes kõrvale tõsiasja, et juba täna on üsna tavaline, et töötatakse väljaspool Eestit ja sellega seoses jääb maksuraha nende samade kõrgemate pensionite tarvis hoopis saamata. Indrek Neivelt leiab, et tuleks arvestada ka seda, kas lapsed töötavad Eestis või välismaal. Õige. Aga lähme siit veel edasi.
Kui loeme pisut nimet artiklite kommentaare, märkame, et paljude kommenteerijate pahameel on suunatud tõsiasjale, et kõneall oleva süsteemi käivitamisel on suure hulga ent kasvatamata jäetud ja seega hukka läinud laste vanematel shanss suuremale pensionile kui näiteks kaks last korralikult üles kasvatanud ja kenasti koolitanud vanematel. Pole nagu jälle õiglane.
Kui nüüd kahe eelmise lõigu sisu kokku panna, saamegi juba pealkirjas sõnastatud ettepaneku - vanemate pension tuleks siduda üles kasvatatud täiskasvanud laste (Eestis makstava) sotsiaalmaksuga.
Kui on palju lapsi ja kõik on tublid ning aitavad seeläbi oma maksudega Eesti edenemisele kaasa, on ka nende laste vanematele riigi poolt suurem tugi. Kui lapsi on vähem kuid tublidus sama, on summaarne laste poolt makstav sotsiaalmaks väiksem ja vastav riigipoolne pensionilisa samuti väiksem. Kui aga lapsi on (palju) aga nad on kas Eestist lahkunud või siiski siin aga hukka läinud, on nende maksupanus kas olematu või väike ja selline on ka nende vanemate vastav pensionilisa.
Motivatsioon suure arvu laste muretsemiseks ja nende tublikskasvatamiseks oleks nagu suurem ja riigi suhtumine tublidesse vanematesse, kelle järeltulijad meie riiki hoiavad ja edendavad, õiglasem.
