Õnneloos

Selle õppeaasta alguses avaldati Saare maakonna kohalikes ajalehtedes, nii nagu see on juba aastaid olnud, kogu maakonna esimestesse klassidesse minevate laste nimed. Ära olid toodud ka värskete koolijütside esimesed õpetajad ja puha - tore traditsioon!

Võrreldes varasemate aastatega oli aga käesoleval aastal veel üks põhjus heameeleks. Heameele eeldused tulenevad kahjuks aga eelmiste aastate puudustest. Nimelt, varasematel aastatel ei ole õpilaste nimekirjad kahjuks olnud täielikud. Ka suurelt kirjutatud päised, mis illustreerisid vastavaid temaatilisi lehekülgi, olid eelmistel aastatel puudulikud. Näiteks eelmise aasta 27.augusti Saarte Hääl kirjutas, et „Tänavu läheb 1. klassi 288 last!“ Tegelikult oli neid lapsi aga 293… Mingitel asjaoludel oli möödunud aastatel nendest nimekirjadest välja jäetud õpilased, kes alustasid meie maakonnas oma õpinguid lihtsustatud, toimetuleku-, või hooldusõppe õppekava alusel. Ometi on aga ka nemad lapsed, lapsed, kes alustasid vastavalt Eesti kehtivatele seadustele oma kooliteed. Seljas valged pluusid ja värvilised astrikimbud niisketes pihkudes oma esimesele õpetajale üleandmist ootamas. Jah, oma puudest tulenevalt tajusid nemad seda päeva kindlasti omamoodi ja erinevalt. Kuid kas annab see meile, kes me seda tarkusepäeva enam-vähem ühtemoodi mõistame, õiguse neid lapsi maha salata? Või mis üldse meile sellise õiguse tänases Eestis annaks…

Kuressaare Väikelastekodus, mille lastest üks osa on ka puudega, on seina peal ilus kiri mille toon siinkohal ära muutmata kujul.

-----------------------------------------------------------

HÄNDIKÄP tuleneb inglise keelsest väljendist,

mis tähendab „hand in cap“ –

ja tähendab

„loositõmbamine mütsist“.

Nii loen ma leksikonist nimega

„Põhjamaa Perekonnaraamat“.

Seal on samuti kirjas, et sõna händikäp

tähendab mängudes ja spordis

eelist või ka edumaad.

Suures Mängus, mida me kutsume Eluks,

on raske anda edumaad

endast nõrgemale,

sellele, kes ei ole sinuga võrdne.

Kuid ka need eelised, mida

meie ühiskond võib pakkuda

tähendavad midagi.

Sellepärast peavadki nad kõik

olema kättesaadavad.

Nad ei tohi saada

õnneloosiks mütsi sees.

Kuigi samas on nii,

et see õnneloos on juba toimunud –

Ja meie, kes me saime võidud,

kanname endas nüüd suurt vastutust

Cajsa Radberg

---------------------------------------------------------

Jah, õnneloos on toimunud ja võitjad on sel aastal kõikide laste nimed kenasti lehtedesse pannud. Seda oli meeldiv lugeda. Loodan et see jääb ka edaspidi nii.

Kopteriplatsi süvahoovustest

Sel kevadel räägiti korduvalt Saaremaa kohalikes ajalehtedes  (27.06 SH - Haigla vajab siiski kopteriplatsi, 04.07 SH - Spetsialist: kopteri maandumisplats on ainuke võimalus) vajadusest rajada Kuressaare haigla taha korralik helikopteri maandumisväljak. Nagu ühes artiklis lubati, võeti teema üles ka augustikuises linnavolikogu linnakodaniku komisjonis...

Praegu maanduvad piirivalve lennusalga kopterid, mis Tallinnast koos sealse reanimatsioonimeeskonnaga siia raskete haigete järele tulevad, Kuressaare haigla taga tavalisel selleks spetsiaalselt kohandamata platsil. Haigla taga, ja mitte Kuressaare lennuväljal maandunime, kus selleks valalik taristu olemas, on vajalik eelkõige seetõttu, et transporditava patsiendi peab enne lendu üle vaatama ja talle oma nn. "masinad külge ühendama" Tallinnast tulev reanimatsioonimeeskond. Oleks liigne ajakulu, kui lennuväljal maandunud kopterist tuleks esmalt arst koos õega ja vastavate patsiendi tervislikku seisundit jälgivate seadmetega haiglasse toimetada ja siis nad sinna juba koos patsiendiga tagasi viia, et alustada lendu Tallinnasse. Sellises olukorras oleks nõuetekohane kopteri maandumisplats haigla vahetus läheduses igati vajalik.

Samas on ajakirjandusest korduvalt läbi käinud fakt, et kavandamisel on ühe lennusalga kopteri paiknemahakkamine Kuressaare lennuväljal ühes 24 tunnise kopterimeeskonna valvega. See tagaks  ööpäevaringse võimekuse tõusta lendu 15 minuti jooksul alates teate saamisest. Tõsi, kopterit oodati Kuressaarde juba varem, aga see on järjest edasi lükkunud ja lükkub ilmselt veelgi (22.01.2012 PM - Kuressaare lennubaasi valmisolek nihkub kaugemasse tulevikku). Suhtlesin eile piirivalve lennusalga juhi Kalmer Sütiga, kellelt sain kinnitust, et kava ei ole aga kaugeltki maha maetud ja juba sel sügisel Kuressaare lennuväljal alustatav kordoni ehitus võimaldab järgmise aasta sügisel katsetada mõnekümnel päeval kopteri resideerumist Kuressares, ühes sellest tulenevate tööülesannete täitmisega. Ja nii nagu lennusalga Tallinnas paikneval kopteril, oleks ka Kuressaare kopteri üheks ülesandeks ja rakendusvõimaluseks raskes ja kriitilises seisundis patsientide transport Tallinnasse regionaalhaiglasse.

Haigete transpordi seisukohast oleks Kuressaare kopter võrreldes praeguse Tallinna kopteri kasutamise võimalusega tohutu samm edasi. Näiteks öisel ajal kulub Tallinna kopteril siiajõudmiseks 1,5 - 2 tundi. Üks tund on õhtusel ja öisel ajal lennusalga nõutav reageerimiskiirus väljakutsest kuni õhkutõusuni ning lennule kulub vähemalt kolmveerand tundi. Kuressaares maandunud kopterist kulub Tallinna reanimatsioonimeeskonnal patsiendni jõudmiseni, tema läbivaatusele ja kaasasolevatega aparaatidega ühendamisele ning seejärel koos patsiendiga tagasi kopterisse tagasi minekule mitte vähem kui 15 minutit. (Tundub vast isegi liiga optimistlik number.) Tallinasse tagasilennule jälle vähemalt 45 minutit. Seega kulub Tallinna kopteriga alates väljakutsest kuni patsiendi Tallinnasse jõudmiseni pea 3 tundi.

Kuressaare kopteri kasutamise korral oleks aga selle 15 minuti jooksul mis kulub kopteri lennukorda seadmiseks, võimalik transportida patsient kiirabiautoga lennuväljale ja sealt edasi 45+ minutiga Tallinnasse - kokku ca 1 tund. Meedikud teavad täpsemalt rääkida mida nad nimetavad "kuldseks tunniks"...

Selle kõige taustal on mul väga raske mõista kodanikukomisjonis räägitut, et üheks põhjuseks, miks me vajame haigla kõrvale kopteriplatsi, on tõsiasi, et võimalik Kuressaare kopter ei hakkagi meditsiinilende  tegema. Ja me peame ka kaugemas tulevikus jääma siiski Tallinna kopteri tellimise juurde. Selle põhjuseks olevat ületamatu raskus patsiendi saatmiseks vajalik meeskond komplekteerida. Kõlab üsna uskumatult - riik on võtnud eesmärgiks muretseda kopteri, rajada kordoni, tagada ööpäevaringse lennumeeskonna valmisoleku ja kui see kõik on tehtud, siis vajalikku meditsiinilist saatemeeskonda luua ja käigus hoida ei suudeta. Kuressaarest tehakse praegu selliseid meditsiinilende umbes 50 korral aastas, kusjuures enamike lendude puhul on tegu ajakriitiliste juhtumitega. Juhtumitega, kus käib "võidujooks" võimalike raskete tüsistuste või isegi elu ja surma peale ning seejuures ollakse loobumas kuni kahetunnisest ajavõidust...

Kindlasti on praeguses olukorras, kus Kuressaare haiglat teenindab Tallinna kopter, korralik nõuetekohane maandumisplats haigla taga vajalik. Kindlasti ei jää see päris kasutuseta ka siis, kui Kuressaare haiglat hakkab meditsiinilendude osas teenindama meie oma kopter. (Olgu näiteks toodud kasvõi olukord, kus patrulllennus olev kopter saab kutse raske haige kiirele transpordile.) Aga kindlasti vajab selgeksrääkimist ja muutmist ka juba varasemalt kuluaarides kuuldaolnud ning nüüd kodanikukomisjonis välja käidud seisukoht, et meditsiinilendudeks Kuressaares resideeruma hakkavat kopterit kasutada ei saa, sest ei suudeta tagada patsiendi saatmiseks vajalikku meedikute brigaadi.

Uue pargi rajamisel on algus tehtud

Tänane talgupäev Kuressaare  Ida-Niidu uuel pargialal läks igati korda. Jõudsime kümnekesi kolme tunniga puhastada võsast ca 1000 m2 mis on pea 5% kogu tulevase pargi alast. Lisaks korjasime metsa alt kokku mitu suurt prügikotitäit igasugu prahti - jalgrattaosi, ajalehti, okastraati, päris suure peegli jne. Plats sai päris ilus. Panime uute pargiasukate tarvis ka puu otsa ühe uue ilusa pesakasti.

Algus on tehtud, aga pikk tee on veel minna. Samas näitas tänane päev, et ülearu raske ega ka suuri kulutusi nõudev selle ala võsast puhastamine ei ole. Kui selle töö saaks tehtud, siis muutuks ala inimestele kasutatavaks ja küll seejärel hakkaks tulema ka mõtteid, mis suunas selle pargiga peaks edasi liikuma.

Uue pargi esimesed talgulised: esimeses reas vasakult Priit Paju, Andre Brõsov, Sander Brõsov, teises reas vasakult Katrin Brõsov, Andres Brõsov, Toivo Alt, Jaan Kirss, Leonid Siniavski, Lindia Lallo. Pildilt puudub Argo Kirss.

Algatame Kuressaare 450. juubeliks uue pargi rajamise.

2013. aastal tähistame meie kodulinna 450 juubelit. Eelmise aasta sügisest alates toimunud juubelikomisjoni koosolekutel on kogutud ja vaagitud mõtteid, kuidas sobilikult linna juubelit tähistada. Ühe ideena on arutlusel ka mõte, rajada linna juubeli puhul uus park. Juubelipidustuste ja –trükiste kõrval oleks uus park midagi sellist, mis ka 10, 50 või ka 100 aasta pärast pakuks meie linnakodanikele ja külalistele lausa igapäevast rõõmu ja kasutamist ning suudaks meenutada linna 450. tähtpäeva.

Kui vaadata meie linna kaarti, siis praegune puhkeala, kus saab mõnusasti aega veeta, jääb ühte linna serva - Lossipark, rannaala, tervisepark. Selle alaga piirneb Kuressaare aedlinn - piirkond, mille elanikel on tänu oma aedadele "roheline olemine" ka omast käest võtta. Samas ei ole linna teises servas, kuhu on koondunud korterelamud, Smuuli ja Ida-Niit, elukoha lähedast roheala. Ka seal võiks olla koht kus jalutada, kultuurmaastikku nautida, pargipaviljonis vihmavarjus olla, lastega sügiseti lehtede seest kastanimune korjata või nendega koos lihtsalt joosta ja mängida.

Tänaseks kuulub linnale maa, mis jääb Olerexi tankla, Marientali tee ja Lehe tänava vahele. Lisaks veel Marientali tee äärsed kadastikud Lehe ja Mooni ning Mooni ja Raja tänavate vahel. Nende maade baasil saaks linna teisegi serva rajada uue arvestatava suurusega pargivööndi. Pindalalt on näiteks tankla, Lehe tänava ja Marientali tee vaheline ala (2,14 hektarit) täitsa võrreldav Lossipargi Pargi tänava ja vallikraavi vahelise alaga, mis jääb lossi sissesõidutee ja tenniseväljaku vahele (2,25 hektarit). Vähetähtis pole ka see, et tänu linna ümbritsevale kergliiklusteele on nimetatud ala Ida-Niidus ka teistest linna piirkondadest mugavalt ligipääsetav.

Lehe tänava ja Olerexi tankla vahelisel enamjaolt võsastunud maatükil on omajagu ka üsna suuri puid – männid, kased, haavad. Aruka harvendusraie korral võiks need moodustada juba ühe osa uue pargi kõrgemast haljastusest. Ala keskel on madalam ja märjem piirkond, mille süvendamine annaks vajalikku materjali kõrgemate kohtade loomiseks ja oleks omakorda võimaluseks rajada pargi keskele veekogu. Selle kaldale oleks jalutuskäik piki Õie tänavat igalt poolt Ida -Niidust vaid mõne minuti tee. Aga see selleks - variante pargi stiili valikul on mitmeid ja arukas on kuulata siin maastikuarhitektide nõu, aga ka arvamusi linnakodanikelt.

Kõige tähtsam on aga asjaga algust teha. Linna heakorrapäeva ja üle Eestiliste heakorratalgute „Teeme ära“ raames toimub 14.aprillil teiste hulgas ka esimene talgupäev võimalikul uuel pargialal. Talgutele saab registreeruda „Teeme ära“ kodulehel. Raiume võsa ja alustame selle ala muutmist läbinähtavaks ja läbikäidavaks. Hea, kui oleks kaasa võtta ka tööriist millega võsa raiuda/lõigata/saagida. Aga ka lihtsalt abikäed on vajalikud – oksad vajavad kokkukandmist ja mõned isetekkelised prügiladestuskohad ärakoristamist. Linna poolt pakutakse talgulistele teed ja saiakesi ning tööpäeva lõpus teeme ka ühispildi.

Kõik kes kohale tulevad ja käed külge panevad saavad end lugeda uue pargi rajamise algatajateks. Ja aastate möödudes oleks igas talgutel osalenud peres oma väike lugu sellest ühisest saamisloost mida pargiteedel jalutades meenutada.








---------------------------------------------------------------------------------------------------------
Lisan olukorra ilmestamiseks ja plaanitava pargi asukohast parema aimduse saamiseks mõned aerofotod (fotode autor Andi Roost).

Foto on küll ajast kus Auriga veel puudub, aga Ringtee ja vanade teraviljaladude järgi peaks võimalik uue pargi asukoht olema ülesleitav.

Ka kergliiklustee mis tagab pargialale mugava juurdepääsu oli pildi tegemise ajal veel rajamata.

Kavandatava pargiala keskosa on märjem ja madalam. Äärteosas siiski arvestatavalt suuri puid.

Ida-Niidu elamute piirkonda ääristavad kolm kõrvutiseisvat roheala.

Linna läbitavusest ratastooli, lapsevankri ja käimisraamiga

Kõik me soovime, et linna teed ja tänavad oleks korras ja mugavalt läbitavad. Et kõnniteedel puuduksid augud ja takistused, mis sunniks meid tegema ebamõistlikke manöövreid või mis veel hullem, paneks meid kukkumisohtu. Kuressaare olemasolevad kõnniteed võiks paljuski päris headeks lugeda, kuid ärme unusta, et tee headuse hinnang sõltub ka hindajast endast. Terve ja noore inimese puhul jäävad paljud kohad, mis ratastooliga, käimisraamiga, aga ka lapsevankriga või lihtsalt liikumisraskusega inimesele tõsiseid probleeme tekitavad, lausa märkamatuks. Ometi peab linnakeskkond olema ligipääsetav kõikidele. Vastavalt majandusministri määrusele „Nõuded liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimeste liikumisvõimaluste tagamiseks üldkasutatavates ehitistes“ https://www.riigiteataja.ee/akt/226420  peab kõnnitee äärekivi kõrgus tänava ületamise kohas olema 4 - 2,5 cm.

Nendest piiridest kõrgemate äärte nn. allalaskmisega on teadlikult linnas tegeletud ka varasematel aegadel. Aastatel 2003 – 2005 likvideeriti Kuressaares üle 100 analoogse kõrge serva. Kuid kohti, kus kõnnitee äärekivi kõrgus ületab kas ristmiku või ülekäiguraja juures nõutava 4 cm ja seda lausa mitmekordselt, on meie linnas siiski veel päris palju. Olen internetilehele www.oesel.ee/kaardistamine  kogunud üle 60 koha andmed ja fotod Kuressaares, kus kõnnitee äär on liiga kõrge ja seetõttu on raskendatud või suisa võimatu liiklemine ratastooliga, käimisraamiga, aga ka lapsevankriga või lihtsalt liikumisraskusega eakal või puudega isikul. Need on kohad ristmikel ja ülekäiguradade juures.

Aastateks 2009 – 2013 sõlmitud linna koalitsioonileppes võeti kohustuseks likvideerida vähemalt 30 sellist kõrget äärt ja rajada vastavad kaldpinnad. Oleme antud teemat arutanud linnavalitsuses nii eelmisel kui ka käesoleval aastal ja vastavalt kokkulepitule saavad sel suvel need 30 kaldpinda rajatud. Konkreetsete kohtade väljavalimisel lähtume kahest põhimõttest: koht on võrreldes teiste kohtadega tihedama liiklusega, liiklemist takistava äär on võrreldes teiste kohtadega kõrgem.

Samas on juba praegu kaardistatud enam kui 60 parandamist vajavat kohta ja lisaks andmebaasis juba olevatele, on selliseid kohti Kuressaares veel. Seega ei tohi selline liikumisvõimaluste parandamine jääda ühekordseks ettevõtmiseks. Hea oleks, kui igal aastal suudaksime likvideerida näiteks 10 või 20 või… kõrget äärt. See tagaks arengu ja annaks lootuse, et linna olemasolevad kõnniteed on mõne aasta pärast nõuetekohased ka ratastooli või käimisraami kasutajatele.

Allpool on toodud valik andmebaasis olevatest eelpoolnimetatud probleemsetest kohtadest, mis sel aastal peaks saama lahenduse.

Algamas on pensionäride tasuta linnatranspordi kümnes aasta

Alates 1. septembrist toimub Kuressaare linna bussiliinide teenindamine uute lepingute alusel. Teenuse osutajana jätkab küll AS Harjumaa Liinid, kuid nii teenuse sisulises osas, kui korralduslikus pooles on rida muudatusi. Nagu kindlasti on juba rõõmuga märgatud, sõidavad liinidel uued ja paremad bussid ning vähenenud on ka piletihinnad. Muudatusi on aga ka põhimõtetes, kuidas on korraldatud pensionäride, puuetega inimeste ja õpilaste tasuta või soodushinnaga transport.


Õpilaste sõidusoodustusest oli minu artiklis juttu kuu aega tagasi. Lisaks on täpsem info peredele edastatud koolide kaudu, mistõttu sellel pikemalt ei peatuks. Olgu siinkohal öeldud vaid niipalju, et õpilaste puhul tasub linn kuukaardi 7 eurosest hinnast 4 eurot ja avaldused selle soodustuse saamiseks tuleb esitada linnavalitsuse sotsiaalosakonda.

Pensionäride ja puuetega inimeste sõidusoodustuse osas selgitaksin aga pikemalt. Kui seni maksis linn pensionäride ja puuetega inimeste tasuta sõiduõiguse tagamiseks bussifirmale igakuiselt eelnevalt lepingus kindlaks määratud summa, ca 3200 eurot kuus, siis nüüd toimub arvlemine vastavalt liinihankes ette nähtud piletihindadele (pensionäride ja õpilaste üksikpileti hind on 30 eurosenti) ja transporditeenuse tegelikule kasutamisele. Sellest tulenevalt on vaja muuta täpsemaks ka sõidukordade arvestus ja tasuta sõiduõiguse kontrollimine. Kasutusele võetakse uued ja töökindlamad kiipkaardid ning tööle rakendatakse ka piletikontrollid.

Oktoobrikuu jooksul tuleks kõigil, kes kasutavad vanu sooduskaarte, ja soovivad linna bussiliine jätkuvalt kasutada, need välja vahetada. Sel üleminekukuul saab bussides sõita nii vanade kui ka juba uute väljastatavate kaartidega. Alates novembrist kaotavad aga vanad kaardid kehtivuse. Tasuta sõiduõigust tagava uue kiipkaardi saamiseks tuleb pensionäril või puudega isikul esmalt võtta ühendust Kuressaare linna elanike registri pidajaga. Telefoni teel saab seda teha numbril 45 50 538, ise kohale tulles on linnavalitsuses (Tallinna 10) vastav kabinet 203. Siin kontrollitakse isiku kuulumist linna elanike registrisse ja vastavasse sihtgruppi - pensionär või puudega isik. (NB! Töötaja koolituse tõttu ei toimu vastuvõttu ja kõnedele vastamist 6. ja 7. oktoobril.)

Rõhutaksin siinkohal veel kolme asja. Esiteks: kõne all olevad sõidusoodustused ja tasuta sõidu õigused puudutavad vaid Kuressaare linna kodanikke, mitte valdade inimesi. Teiseks: lisaks vanaduspensionäridele omavad vastavalt Kuressaare volikogu poolt kehtestatud korrale tasuta sõidu õigust ka toitjakaotus-, rahva- ja töövõimetuspensionärid. Ning kolmandaks: vastavalt Ühistranspordiseaduse § 27 on riigisisesel liinil vedaja kohustatud vedama tasuta puudega lapsi ja kõiki sügava puudega isikuid, mistõttu nendele isikutele kiipkaarti ei väljastata ja tasuta sõiduks tuleb neil esitada otse bussijuhile vastav puuet tõendav dokument.

Linnavalitsusest antakse nende inimeste andmed, kellele kiipkaart väljastatakse, bussifirmale ja nädala möödudes saab AS Harjumaa Liinid kontorist (Pikk 62, II korrus) kätte oma nimelise kiipkaardi. Kaart maksab 3 eurot ja kaardi kättesaamiseks tuleb esitada pensionitunnistus või puuet tõendav dokument. Ka edaspidi seda kiipkaarti kasutades tuleb kaasas kanda kas pensionitunnistust või mõnda muud pildiga dokumenti, mida vajaduse tekkimisel saab piletikontrollile esitada. Kahjuks on varasematest aastatest teada juhtumeid, kus isikule väljastatud tasuta sõiduõigust tagav kaart anti edasi kas seda sõiduõigust mitte omavale pereliikmele või naaberomavalitsuses elavale sugulasele või tuttavale… Sellise juhtumi ilmnemisel tühistatakse kontrolli poolt edastatud andmete alusel vastava kiipkaardiga kaasnev tasuta sõidu õigus ja kaardi omanik peab edaspidi sõitude eest ise tasuma.

Mõne kuu pärast algab kümnes aasta, mil Kuressaare linna pensionäridele ja puuetega isikutele on linnasisene bussitransport tasuta. Selle aja jooksul on linn maksnud tasuta sõiduõiguse tagamise eest bussifirmale üle 4 miljoni krooni ja meie eakad on teinud hinnanguliselt pea miljon sõitu. Toredat sõitmist Teile kõigile ka järgnevaks kaheks aastaks – selleks ajaks on linn käesoleval sügisel sõlminud Harjumaa Liinidega uue lepingu. Ühtlasi julgustan kõiki, kel tasuta või soodushinnaga bussitranspordi osas tekib muresid või vajadus veelgi täpsustavat infot küsida, pöörduma meie sotsiaalosakonna ametnike poole.

Kooli- ja lasteaiaga seotud sotsiaaltoetused Kuressaare linnas

Uus õppeaasta meie koolides ja lasteaedades on algamas ja sellega seoses tekib lastega peredel võrreldes suvega rida täiendavaid kulutusi. Kuressaare kodanikele, kes nende kulutuste katmisel abi vajavad, pakub toetust linna sotsiaalhoolekande süsteem.
Koolitoetus on rahaline toetus, mida makstakse eelkõige koolis vajaminevate õppevahendite muretsemiseks, sõltumata sellest, millisesse klassi peres olev õpilane läheb. Kuna tegu ei ole aga üldtoetusega, siis on toetuse taotlemisel vaja silmas pidada, et toetust makstakse reeglina isikule, kelle perekonna sissetulek (töötasu, elatisraha, lapsetoetus ja teised sotsiaalteoetused) pereliikme kohta pärast eluasemekulude mahaarvamist on väiksem kui ½ kehtivast palga alammäärast (2011 aastal on palga alammääraks 278,02 eurot).

Pere kes toetust soovib, peaks esitama linnavalitsuse sotsiaalosakonda erakorralise toetuse vormi kohase taotluse. Taotluse blankette saab välja trükkida Kuressaare linna kodulehelt, või küsida neid linnavalitsuse sotsiaalosakonnast. Jälgida tuleb, et avaldusele oleks lisatud tõendid sissetulekute ja väljaminekute kohta.
Kooli- ja lasteaiatoit. Põhikooliastmes, so. 1.-9. klassini, on koolitoit kõigile õpilastele tasuta – selle eest maksavad meie oma Eesti riik ja väiksemas osas ka Kuressaare linn. Lasteaialaste ja gümnaasiumiõpilaste puhul (10.-12. klass) saavad abivajajad pered taotleda lasteaia ja kooli toidukulude osalist või täielikku linnapoolset tasumist. 100% ulatuses tasutakse toidukulud sellel lapsel, kelle perekonna sissetulek pereliikme kohta on pärast eluasemekulude mahaarvamist väiksem kui 1/3 kehtivast palga alammäärast. Selleks rahaks on 92,67 eurot ning näiteks kui neljaliikmelise pere kuine sissetulek on peale eluasemekulude mahaarvamist väiksem kui 370 eurot, siis makstaksegi linna poolt selle pere laste kooli- ja lasteaiatoidu kulud. 50% ulatuses tasutakse toidukulud nendel laste eest, kelle perekonna sissetulek pereliikme kohta pärast eluasemekulude mahaarvamist on väiksem kui ½ (so 139 eurot) kehtivast palga alammäärast.
Lapsevanem, lapse hooldaja või eestkostja ning vajadusel ka pedagoog või lastekaitsetöötaja esitab toetuse saamiseks taotluse koos tõenditega pere sissetulekute kohta. Taotlus tuleb esitada haridusasutusele 12. septembriks kes edastab taotlusavaldused koos omapoolsete märkustega Kuressaare Linnavalitsuse sotsiaalosakonda. Kuressaare linna õpilased, kes käivad koolis väljaspool Kuressaare linna territooriumi, saavad esitada 15. septembriks avalduse otse Kuressaare Linnavalitsuse sotsiaalosakonda. Erandkorras, pere sissetuleku olulisel vähenemisel võib esitada avaldusi ka väljaspool eelnimetatud tähtaega. Blanketid toiduraha maksmise soodustuse saamiseks saavad lapsevanemad lasteasutustest. Nende väljatrüki võimalus on ka linna kodulehel.
Taotluse täitjatel tuleks vastata kõigile blanketil esitatud küsimustele põhjalikult, sest puudulikult täidetud avalduste korral tuleb neid läbi vaataval komisjonil see rahuldamata jätta.
Linnasisest bussitranspordi soodustust saab taotleda rahvastikuregistri järgselt Kuressaare linnas elavatele üldhariduskoolide ja Kuressaare Ametikoolis põhikooli baasil õppivatele õpilastele. Soodustust võimaldatakse õppeperioodil – septembrist kuni maini ja sisuliselt tähendab see, et 7 eurose kuukaardi eest tasub linn bussifirmale 4 eurot ja pere kanda jääb 3 eurot. Varasematel aastatel olid need summad vastavalt 70 krooni linna ja 100 krooni pere poolt. Taotluse blankette saab ikka nii koolist, linnavalitsuse sotsiaalosakonnast kui ka linna kodulehelt www.kuressaare.ee

Soovin kõigile lastele ja lastega peredele toredat peatselt algavat õppeaastat ja julgustan kõiki, kel mure või vajadus täpsustavat infot küsida, pöörduma meie sotsiaalosakonna ametnike poole.

(artikkel avaldati ka Meie Maas ja Saarte Hääles)