Algamas on pensionäride tasuta linnatranspordi kümnes aasta

Alates 1. septembrist toimub Kuressaare linna bussiliinide teenindamine uute lepingute alusel. Teenuse osutajana jätkab küll AS Harjumaa Liinid, kuid nii teenuse sisulises osas, kui korralduslikus pooles on rida muudatusi. Nagu kindlasti on juba rõõmuga märgatud, sõidavad liinidel uued ja paremad bussid ning vähenenud on ka piletihinnad. Muudatusi on aga ka põhimõtetes, kuidas on korraldatud pensionäride, puuetega inimeste ja õpilaste tasuta või soodushinnaga transport.


Õpilaste sõidusoodustusest oli minu artiklis juttu kuu aega tagasi. Lisaks on täpsem info peredele edastatud koolide kaudu, mistõttu sellel pikemalt ei peatuks. Olgu siinkohal öeldud vaid niipalju, et õpilaste puhul tasub linn kuukaardi 7 eurosest hinnast 4 eurot ja avaldused selle soodustuse saamiseks tuleb esitada linnavalitsuse sotsiaalosakonda.

Pensionäride ja puuetega inimeste sõidusoodustuse osas selgitaksin aga pikemalt. Kui seni maksis linn pensionäride ja puuetega inimeste tasuta sõiduõiguse tagamiseks bussifirmale igakuiselt eelnevalt lepingus kindlaks määratud summa, ca 3200 eurot kuus, siis nüüd toimub arvlemine vastavalt liinihankes ette nähtud piletihindadele (pensionäride ja õpilaste üksikpileti hind on 30 eurosenti) ja transporditeenuse tegelikule kasutamisele. Sellest tulenevalt on vaja muuta täpsemaks ka sõidukordade arvestus ja tasuta sõiduõiguse kontrollimine. Kasutusele võetakse uued ja töökindlamad kiipkaardid ning tööle rakendatakse ka piletikontrollid.

Oktoobrikuu jooksul tuleks kõigil, kes kasutavad vanu sooduskaarte, ja soovivad linna bussiliine jätkuvalt kasutada, need välja vahetada. Sel üleminekukuul saab bussides sõita nii vanade kui ka juba uute väljastatavate kaartidega. Alates novembrist kaotavad aga vanad kaardid kehtivuse. Tasuta sõiduõigust tagava uue kiipkaardi saamiseks tuleb pensionäril või puudega isikul esmalt võtta ühendust Kuressaare linna elanike registri pidajaga. Telefoni teel saab seda teha numbril 45 50 538, ise kohale tulles on linnavalitsuses (Tallinna 10) vastav kabinet 203. Siin kontrollitakse isiku kuulumist linna elanike registrisse ja vastavasse sihtgruppi - pensionär või puudega isik. (NB! Töötaja koolituse tõttu ei toimu vastuvõttu ja kõnedele vastamist 6. ja 7. oktoobril.)

Rõhutaksin siinkohal veel kolme asja. Esiteks: kõne all olevad sõidusoodustused ja tasuta sõidu õigused puudutavad vaid Kuressaare linna kodanikke, mitte valdade inimesi. Teiseks: lisaks vanaduspensionäridele omavad vastavalt Kuressaare volikogu poolt kehtestatud korrale tasuta sõidu õigust ka toitjakaotus-, rahva- ja töövõimetuspensionärid. Ning kolmandaks: vastavalt Ühistranspordiseaduse § 27 on riigisisesel liinil vedaja kohustatud vedama tasuta puudega lapsi ja kõiki sügava puudega isikuid, mistõttu nendele isikutele kiipkaarti ei väljastata ja tasuta sõiduks tuleb neil esitada otse bussijuhile vastav puuet tõendav dokument.

Linnavalitsusest antakse nende inimeste andmed, kellele kiipkaart väljastatakse, bussifirmale ja nädala möödudes saab AS Harjumaa Liinid kontorist (Pikk 62, II korrus) kätte oma nimelise kiipkaardi. Kaart maksab 3 eurot ja kaardi kättesaamiseks tuleb esitada pensionitunnistus või puuet tõendav dokument. Ka edaspidi seda kiipkaarti kasutades tuleb kaasas kanda kas pensionitunnistust või mõnda muud pildiga dokumenti, mida vajaduse tekkimisel saab piletikontrollile esitada. Kahjuks on varasematest aastatest teada juhtumeid, kus isikule väljastatud tasuta sõiduõigust tagav kaart anti edasi kas seda sõiduõigust mitte omavale pereliikmele või naaberomavalitsuses elavale sugulasele või tuttavale… Sellise juhtumi ilmnemisel tühistatakse kontrolli poolt edastatud andmete alusel vastava kiipkaardiga kaasnev tasuta sõidu õigus ja kaardi omanik peab edaspidi sõitude eest ise tasuma.

Mõne kuu pärast algab kümnes aasta, mil Kuressaare linna pensionäridele ja puuetega isikutele on linnasisene bussitransport tasuta. Selle aja jooksul on linn maksnud tasuta sõiduõiguse tagamise eest bussifirmale üle 4 miljoni krooni ja meie eakad on teinud hinnanguliselt pea miljon sõitu. Toredat sõitmist Teile kõigile ka järgnevaks kaheks aastaks – selleks ajaks on linn käesoleval sügisel sõlminud Harjumaa Liinidega uue lepingu. Ühtlasi julgustan kõiki, kel tasuta või soodushinnaga bussitranspordi osas tekib muresid või vajadus veelgi täpsustavat infot küsida, pöörduma meie sotsiaalosakonna ametnike poole.

Kooli- ja lasteaiaga seotud sotsiaaltoetused Kuressaare linnas

Uus õppeaasta meie koolides ja lasteaedades on algamas ja sellega seoses tekib lastega peredel võrreldes suvega rida täiendavaid kulutusi. Kuressaare kodanikele, kes nende kulutuste katmisel abi vajavad, pakub toetust linna sotsiaalhoolekande süsteem.
Koolitoetus on rahaline toetus, mida makstakse eelkõige koolis vajaminevate õppevahendite muretsemiseks, sõltumata sellest, millisesse klassi peres olev õpilane läheb. Kuna tegu ei ole aga üldtoetusega, siis on toetuse taotlemisel vaja silmas pidada, et toetust makstakse reeglina isikule, kelle perekonna sissetulek (töötasu, elatisraha, lapsetoetus ja teised sotsiaalteoetused) pereliikme kohta pärast eluasemekulude mahaarvamist on väiksem kui ½ kehtivast palga alammäärast (2011 aastal on palga alammääraks 278,02 eurot).

Pere kes toetust soovib, peaks esitama linnavalitsuse sotsiaalosakonda erakorralise toetuse vormi kohase taotluse. Taotluse blankette saab välja trükkida Kuressaare linna kodulehelt, või küsida neid linnavalitsuse sotsiaalosakonnast. Jälgida tuleb, et avaldusele oleks lisatud tõendid sissetulekute ja väljaminekute kohta.
Kooli- ja lasteaiatoit. Põhikooliastmes, so. 1.-9. klassini, on koolitoit kõigile õpilastele tasuta – selle eest maksavad meie oma Eesti riik ja väiksemas osas ka Kuressaare linn. Lasteaialaste ja gümnaasiumiõpilaste puhul (10.-12. klass) saavad abivajajad pered taotleda lasteaia ja kooli toidukulude osalist või täielikku linnapoolset tasumist. 100% ulatuses tasutakse toidukulud sellel lapsel, kelle perekonna sissetulek pereliikme kohta on pärast eluasemekulude mahaarvamist väiksem kui 1/3 kehtivast palga alammäärast. Selleks rahaks on 92,67 eurot ning näiteks kui neljaliikmelise pere kuine sissetulek on peale eluasemekulude mahaarvamist väiksem kui 370 eurot, siis makstaksegi linna poolt selle pere laste kooli- ja lasteaiatoidu kulud. 50% ulatuses tasutakse toidukulud nendel laste eest, kelle perekonna sissetulek pereliikme kohta pärast eluasemekulude mahaarvamist on väiksem kui ½ (so 139 eurot) kehtivast palga alammäärast.
Lapsevanem, lapse hooldaja või eestkostja ning vajadusel ka pedagoog või lastekaitsetöötaja esitab toetuse saamiseks taotluse koos tõenditega pere sissetulekute kohta. Taotlus tuleb esitada haridusasutusele 12. septembriks kes edastab taotlusavaldused koos omapoolsete märkustega Kuressaare Linnavalitsuse sotsiaalosakonda. Kuressaare linna õpilased, kes käivad koolis väljaspool Kuressaare linna territooriumi, saavad esitada 15. septembriks avalduse otse Kuressaare Linnavalitsuse sotsiaalosakonda. Erandkorras, pere sissetuleku olulisel vähenemisel võib esitada avaldusi ka väljaspool eelnimetatud tähtaega. Blanketid toiduraha maksmise soodustuse saamiseks saavad lapsevanemad lasteasutustest. Nende väljatrüki võimalus on ka linna kodulehel.
Taotluse täitjatel tuleks vastata kõigile blanketil esitatud küsimustele põhjalikult, sest puudulikult täidetud avalduste korral tuleb neid läbi vaataval komisjonil see rahuldamata jätta.
Linnasisest bussitranspordi soodustust saab taotleda rahvastikuregistri järgselt Kuressaare linnas elavatele üldhariduskoolide ja Kuressaare Ametikoolis põhikooli baasil õppivatele õpilastele. Soodustust võimaldatakse õppeperioodil – septembrist kuni maini ja sisuliselt tähendab see, et 7 eurose kuukaardi eest tasub linn bussifirmale 4 eurot ja pere kanda jääb 3 eurot. Varasematel aastatel olid need summad vastavalt 70 krooni linna ja 100 krooni pere poolt. Taotluse blankette saab ikka nii koolist, linnavalitsuse sotsiaalosakonnast kui ka linna kodulehelt www.kuressaare.ee

Soovin kõigile lastele ja lastega peredele toredat peatselt algavat õppeaastat ja julgustan kõiki, kel mure või vajadus täpsustavat infot küsida, pöörduma meie sotsiaalosakonna ametnike poole.

(artikkel avaldati ka Meie Maas ja Saarte Hääles)

Tänud teile Lääne-Eesti valijad.

IRL-i eesmärk, koguda viiendas valimisringkonnas mandaadijagu toetajaid, on täitunud. Suured tänud Teile, kõik meie valijad, kes Te meie seisukohtadega end kurssi viisite ja nende toetamist hääleväärseks pidasite. Teie hääle abil tugevnes üleeile Eestis rahvuslik-konservatiivne joon meie riigi juhtimises.

Isiklikus plaanis lootsin tegelikult enamat. Aga jätkuvalt "teises liigas" mängides saab tunnistada ka teatavat edu - 441 häält on üle kahe korra parem tulemus kui eelmisel korral ;) Kahtlemata on aga väga suure väärtusega kogemus, mis seekordse klandideerimise korral sai kogutud. Tänud veelkord kõigile inimestele, kellega kampaani raames sai kohtutud ja tänu kelle minule kulutatud mõtetele ja ajale olen muutunud paremaks.

IRL-i ja Argo Kirsi leping Sinuga!

Homme otsustame oma riigi ja rahva käekäigu järgnevaks neljaks aastaks. Aga mitte ainult. Riigikogus ja valitsuses on paljudel selle nelja aasta jooksul tehtavatel või tegemata jäetavatel otsustel märksa kaugem, vahel lausa pöördumatu mõju.

Üle 10 aasta tagasi, kui ma Isamaaliitu astusin, olid minu kannustajaks isamaalised põhimõtted ja soov nende kohaselt meie ühist elujärge edendada. Põhimõtetest kinni pidamist olen pidanud tähtsaks kogu oma poliitikukarjääri jooksul. Ka siis, kui Kuressaare abilinnapeana on tulnud rajada väga üksikutele meie hulgast varjupaiku, kavandada lubatud lasteaedade remonte või reformida vahetult enne eelmisi valimisi linna haridusmaastikku.


Minu otsuseid suunasid inimeste ja kogukonna tegelikud vajadused ja mitte võimalus koguda poliitilist kapitali. Võimule olen pürginud selleks, et täita meie lubadusi, mitte aga andnud lubadusi selleks, et saada võimule. Ja lubadused ning teemad, millega tegelemine mulle korda läheb, tulevad südamest.

IRL-i lubadused tulevad seekord rahva südamest. Meie üleriigilises küsitluses osalenud 58 438 inimest andsid meile teada, et nende põhiprobleemideks on tööpuudus, toimetulek, kõrghariduse kättesaadavus ja kõrged kodukulud. IRLi sihiks on, et igaühel meist oleks kindel töö ja kodu, palk ja pension. Inimesed tundsid ka muret, kas Eesti suudab kiirelt muutuvas maailmas jääda iseseisvaks või kaotab oma otsustamisõiguse. Lubame, et Eesti jääb Eestiks ning oma otsustes iseseisvaks.

Valimislepinguga kohustub IRL:

- viima Eesti uuele majanduskasvule,

- kutsuma ellu emapensioni,

- kehtestama tasuta kõrghariduse,

- seisma kodukulude alandamise eest,

- tõkestama astmelise tulumaksu kehtestamise,

- tõkestama Eesti üleviimise palgaarmeele.

Lisaks tööle IRL-i programmi elluviimisel olen mina Riigikogu liikme kandidaadina endale võtnud 6 isiklikku ülesannet - 6 isiklikku missiooni, mille elluviimise nimel ma valituks osutumisel kogu südamest pingutan:


1. Panna erakondadele seadusega kohustus, koostada ja avalikustada nii Riigikokku kui kohaliku omavalitsuse volikokku valituks osutumise perioodi lõpuks valimislubaduste täitmise aruanne.

2. Karmistada oluliselt riiklikku alkoholipoliitikat, viies ühe meetmena kange alkoholi müük alkoholipoodidesse ja eraldiseisvatesse alkoholiosakondadesse.


3. Tagada saarte ja mandri vahelises praamiühenduses maanteepikenduse põhimõte.


4. Anda alaealiste laste vanematele nii Riigikogu kui kohalikel valimistel laste eest lisahääl.


5. Võtta kindel siht omavalitsuste võimekuse ja pädevuse suurendamisele - maakonda üks ja tugev omavalitsus.

6. Muuta riigipüha(de) sattumisel nädalavahetusele sellele järgnev(ad) päev(ad) täiendavateks puhkepäeva(de)ks.

Olen nendest missioonidest pea kõigist kirjutanud ka pikemalt siin, oma valimisblogis. Osa nendest selgitavatest artiklitest on avaldatud ka viimaste nädalate Meie Maas. Sellest tulenevalt lisan nüüd oma missioonide hulka ka seitsmenda:

7. Anda oma valijatele regulaarselt aru oma tegemistest Riigikogus.

Hea valija. Valides Riigikokku oma Saare maakonnas elava inimese, kohtud temaga edaspidi sagedasti. Tema kodu ja pere ja tutvusringkond – tema elu on siin. Mina olen oma elu nii kooliõpilasena kui ka ülikoolijärgselt elanud Kuressaares. Siin elavad ka minu isa, minu abikaasa ja minu lapsed, minu sõbrad ja lähimad tuttavad. Lisaks võimalusele minuga alati otse ühendust võtta, saad Sa teha seda ka nende inimeste kaudu. Kohalik päritolu ja olemasolev suhetevõrgustik siinsete inimestega on vajalikud nii Riigikogu liikmele kui tema valijatele. Vaid nii sünnib koostöö, mis kannustab Saaremaa ja Muhumaa arengut.

Kui hindad siin toodud põhimõtteid, siis sõlmime lepingu – Sinu allkirjaks sellele on homme antav hääl kandidaadi 279 poolt.

Keskerakond on Savisaare Keskerakond ka 5. valimisringkonnas!

Ei olnud mul tegelikult plaanis kirjutada Keskerakonnast ja sellest, kas ta on valitav või mitte. Aga elu ise, kolumnist Kaspar Näfi esmaspäevase saarlaste ajalehe Meie Maa artikli kujul, sundis mind selleks.

Artikli pealkirjas esitatud küsimus: Kas Keskerakond ei ole enam valitav, leiab hr. Näfi loo lõpus ühese ja ootamatu vastuse. Pika ja vaid samast loo pikkusest põhjalikuna tunduva analüüsi lõpus tõdetakse, et parim valik saarlastele on Keskerakond ja Kalle Laanet. Seesama Keskerakond, kelle esimees vaid paar kuud tagasi üritas kavandatava superkampaania tarvis saada Venemaalt 25 miljonit ja kelle  Eesti Kaitsepolitsei vahele võttis. Seesama Keskerakond, kes nii erakonna esimehe kui ka kogu erakonna juhatuse tasemel seda kõike üritas eitada, tuues „vee sogamiseks“ mängu isegi kiriku. Ja seesama Keskerakond, kes sellele teguviisile hukka mõistu anda sooviva Laaneti karistuseks ringkonna esinumbri kohast ilma jättis.

Jah, ühest küljest hakkab Kalle Laanetist isegi kahju. Kogu situatsioon, aga eelkõige valimisteeelne ajastus ja erakonnakaaslaste tugev reaktsioon tema vastuhakule, muutsid olukorra selliseks, mis nõudis minu meelest kas erakonnast lahkumist või erakonda jäädes kandideerimist üksikkandidaadina. Kumbagi paraku ei juhtunud ja praegu kogub Laanet kampaaniat tehes toetust ikka siiski Keskerakonnale, mitte mingitele müstilistele valgetele Kerskerakonna sisepuhastusjõududele.

Lugu ise on täis parajaid "pomme",  mis kokku püüavad moodustada mingi loogilise jada, et jõuda Laanetit kiitva lõpptulemuseni. Ja need "pommid" võtavad lausa keeletuks - enne kui ühest jõuad toibuda on järgmine kohal. Mõned näited:

- Arvan, et mitte Savisaar pole oht Eestile. Ohtlik on pigem see, et teda peetakse Eesti riigile ohuks.

- Kui Edgar Savisaar käis tõesti Venemaa esindajast valimiskampaaniaks salaraha küsimas - ja mul ei ole põhjust kahtlustada, et KAPO-l on selles osas valed andmed....

- Sellega, et suuriigid tahavad oma tagahoovi kontrollida ja mõjutada, peab lihtsalt leppima, nii kurb kui see ka on.

- Keskerakond on vene raha jaoks õige erakond, kuna tema senine poliitika pole Eesti riigile vaenulik.

 

- Nüüd on kord ja valik valija käes. Kui ta ei volita enam Laanetit tagasi riigikogu saadikuks, siis tähendab see Savisaare käsule alistumist, ja Saaremaa Keskerakonna karistamist.

Selle kõige valguses saan vaid kinnitada üht - Keskerakond on Savisaare Keskerakond ka meie 5. ringkonnas ja seda hoolimata Kalle Laaneti julgest teost - mõista hukka Savisaare käitumine. Seni kuni on erakonna poolt hukka mõistmata Vene raha küsimine, on kõik neile antavad hääled, ka Laanetile antavad hääled,  selle teguviisi poolt. Jah, nende programmis on ka mitmeid häid punkte, aga osta "Onu Tomi onnike" koos "Kommunistliku partei manifestiga" - need ajad peaks Eestis möödas olema.

Emapensioni hakkavad saama ka täiskasvanud laste vanemad

 Isamaa ja Res Publica Liit kehtestab valimisedu korral 2012. aasta 1. jaanuarist emapensioni. Emapension on laste arvuga seotud pensionilisa, mida hakatakse maksma kõigile emadele. Seda pensionilisa hakkavad saama ka emad, kes on juba täna pensionil ja kelle lapsed on täiskasvanud.

Vanasti oli taluperedes palju lapsi. Eks siin oli kindlasti ka palju teisi põhjuseid, aga üks oli kahtlemata see, et lastes nähti otsest abijõudu nii talutöödeks, ehk siis majandusliku edukuse tagamiseks, kui ka vanaduspõlve puhuks. Täna on asjad teisiti ja ilma uuringutele viitamatagi on selge, et lasterohkus halvendab vanemate majanduslikku seisu. Ja seda nii olevikus kui tulevikus. Laste üleskasvatamine ja koolitamine on üsna kulukas. Samas selleks kulunud aeg ei võimalda emal teha karjääri ja nö. „koguda pensioniaastaid“. See aga omakorda vähendab talle vanaduspõlves makstavat riiklikku pensioni. Küll on aga lapsi hädasti „vaja“ kogu rahval, sest nende samade pensionite maksmiseks ja kogu riigi püstihoidmiseks on tarvis inimesi, kes töötaks, elu edendaks ja makse maksaks. Omamoodi vastuoluline olukord. Et seda vastuolu leevendada tulebki ka laste kasvatamise töö siduda pensioni suurusega.

Meie tänases pensioniarvestuses on osaliselt pensioni suurus seotud laste arvuga ka praegu. Seda aga mitte kõigile. Pärast 1991. aastat sündinud laste puhul ei arvestata seda paraku üldse. Enne 1999. aastat arvestati pensionistaaži hulka 2 aastat ühele vanemale iga lapse pealt tingimusel, et last oli kasvatatud vähemalt 8 aastat. See tähendab, et need isikud saavad 2 x 67,94 krooni kuus suuremat pensioni. Seda pensionilisa ei saa mitte mõlemad vanematest, vaid omavahelisel kokkuleppel üks vanematest või võõrasvanem. Pensionilisa saamiseks pidi laps olema 1. jaanuariks 1999 olema saanud 8 aastaseks ehk olema sündinud enne Eesti Vabariigi taastamist.

Kui suur on meie poolt pakutav emapension?

Emapensioni hakatakse maksma võrdses suuruses pensionilisana iga lapse pealt. Arvestuse aluseks on pensioniarvestuse aasta koefitsiendi 1,0 korrutis 3-ga. Seega saaks pensionile minev kahe lapse ema, kelle laps on sündinud pärast 1991. aastat, tänase pensioni lisana emapensioni, mille suurus oleks:

Kaks (kaks last) x 3 (emapensioni kordaja) x 67,94 (praegune aastakoefitsiendi 1,0 väärtus) x 12 (12 kuud) = 4891,68 krooni aastas.

2010. aasta keskmine pension oli 4785 krooni. Seega saab kahe lapse ema aastas vähemalt 13-da keskmise vanaduspensioni suuruse pensionilisa. Ja näiteks nelja lapse ema saab aastas juurde vastavalt kahe kuu pensioni.

Kas ka tänaste pensionäridest emade pension suureneb?

Jah suureneb. Tänaste pensionäride puhul hakkab üks lapsevanematest saama 2 pensionistaaži täisaasta eest pensionilisa, kui laps sündis enne 1991. aastat. Meie ettepaneku järgi peaks olema pensionisüsteemis erinevate põlvkondade panus laste kasvatamisel kompenseeritud võrdselt. Seepärast makstaks neile pensionäridele, kes varasema arvestuse järgi saavad 2 pensionistaaži täisaastat lapse pealt, emapensioni mudeli järgi vähemalt ühe pensionistaaži täisaasta väärtuses pensionilisa. Kahe lapse üleskasvatamise puhul oleks see vähemalt 1631 krooni ja näiteks nelja lapse korral 3261 krooni aastas. Kuigi tegu on emapensioniga, saavad ema ja isa soovi korral kokku leppida, et õigus pensionilisale läheks hoopis  isa pensioniarvestusse. Kui ema on surnud, saab pensionilisa taotleda isa tingimusel, et ta on osalenud lapse kasvatamisel ja täitnud ülalpidamiskohustust.  Ja kuna emapension seotakse pensioniarvestuse aastakoefitsiendiga, siis tagab selle edaspidine suurendamine ka emapensioni tõusu tulevikus.

Neli aastat tagasi pakkusin eelmiste Riigikogu valimiste eel IRL programmi koostamisel välja idee, et üks osa pensionist peaks sõltuma pensioni saaja laste sotsiaalmaksust. Tookord see idee meie programmi ei jõudnud. Täna on Emapension üks kolmest IRL valimisplatvormi põhipunktist. Valijate toetuse korral muutub see õiglane põhimõte seaduseks, mis väärtustab nii tänaseid kui tulevasi emasid ja nende vaeva ja hoolt oma laste ja Eesti tuleviku üleskasvatamisel. Valides IRL-i valid oma emale, oma abikaasale või iseendale Emapensioni. 

Käesolev lugu avaldati 23.02.2011 Saaremaa kohalikus ajalehes Meie Maa
 

Õpetajate üldtööaeg ei ole kummist.

Täna toimus kohtumine Saaremaa Haridustöötajate Liidu liikmetega ja nagu arvata võib, oli juttu alusharidusest kuni elukestva õppeni välja. Käsitledes õpetajate töökoormuse teemat ja vastates küsimusele mis ma sellest arvan, kribasin kohtumise lõpus tahvlile järgmise arvutuse:

Arvutuse eelduseks olid:

-        Õpetaja koormusnorm on 20 tundi nädalas.

-        Õpetaja õpetab ainet, kus ühel klassil on 2 nädalatundi (valdavalt enamik loodusaineid ja näiteks ka ajalugu on sellise nädalakoormusega).

-        Õpetaja õpetab põhikooliastmes, kus klassis on 24 õpilast.

-        Ühe kontrolltöö parandamine võtab aega 10 minutit.

-        Veerandihinde tarvis on vaja kolme arvestuslikku hinnet ehk kontrolltööd.

-        Õppeaasta on 35 nädalat.

-        Koolivaheaegadel õpetaja tegeleb enesetäiendusega ja osaleb koolitustel.

-        Kõik õpilased sooritavad töö positiivsele hindele esimese korraga ja järeltöid ja nende parandamist ei tule.

Arvutus ja mõttekäik

-        Täiskohaga töötades õpetab õpetaja kümnes klassis. (koormusnorm 20 tundi nädalas / 2 nädalatundi klassi kohta = 10 klassi)

-        Seega õpetab ta  240 õpilast. (10 klassi x 24 õpilast klassis = 240 õpilast)

-        Tehes kõikides klassides ühe kontrolltöö, kulub nende parandamiseks 40 tundi. (240 õpilast x 10 minutit ühe töö parandamise kohta / 60 minutiga = 40 tundi)

-        Kokku on erinevaid kontrolltöid vaja õpetajal aastas teha 12. (3 kontrolltööd veerandis x 4 veerandit = 12 kontrolltööd)

-        Kõikide kontrolltööde parandamise peale kulub õpetajal 480 tundi. (40 tundi ühe kontrolltöö kohta x 12 kontrolltööd = 480 tundi õppeaastas)

-        Igal nädalal kulub õpetajal kontrolltööde parandamisele 13,7 tundi. (480 tundi tööde parandamisele aastas kokku / 35 õppenädalaga = 13,7 tundi nädalas)

Järeldus

Kuna õpetaja üldtööaeg on täiskoormuse korral 35 tundi, siis iganädalaselt jääb tundide andmisest ja tööde parandamisest üle 35 – 20 – 13,7 = 1,3 tundi. Selle ajaga tuleb valmistada ette needsamad 20 tundi, märkida sisse hinded e-kooli ja täita muud dokumendid, osaleda õppenõukogudes, osaleda ilmselt ka mõnes kooli arendamist puudutavas töörühmas, jne. Tegelik reaalsus lisab ka veel viimasest vildakast eeldusest tuleneva tõsiasja, et selle 1,3 tunni sisse peavad mahuma veel konsultatsioonid kontrolltööde ebaõnnestujatele ja näiteks haiguse tõttu puudujatele, ning lisaks nende järelkontrolltööde koostamine, läbiviimine ja parandamine. Siinkohal poleks vist vaja isegi öelda, et see olukord on jabur...

Kokkuvõtteks

Minu meelest oleks aeg sätestada täpsemalt õpetaja tööajakasutus ja minna selleni, et igaks õppeaastaks lepitakse õpetajaga kokku tunni täpsusega tema poolt tehtav töö. Näiteks Taanis peaks see minu mäletamist mööda nii olema. Tänane olukord aga meil, kus õpetaja töölepingus on kirjas vaid nn. tahvli ees antavate tundide maht ei peegelda nagu eespool näha sugugi õpetajatöö tegelikku koormust. Parajaks kahe teraga mõõgaks on ka näiline soodustus, et tundidevälisel üldtööajal ei pea koolis viibima, ehk teisitisõnu öeldes "töid võite parandada kodus". Selline "soodustus" toob endaga kaasa näilise õiguse, nõuda, et tööd peavad parandatud saama ja see kui palju sellele aega kulub ei ole enam oluline. 

Vaja oleks õpetajate nn. tööühikutele sätestada üle-riigiliselt mingid normatiivsed mahud ja nendest tulenevalt leppida õpetajaga kokku tema aastane tegeliku töö sisu ja erinevate toimingute peale kukuv ajaline maht. Ilmselgelt jääks selline kokkulepe 35 nädalatunni, mitte aga 20+n nädalatunni piiresse. Üks norm on meil selge ju ka - ühe tunni andmine tahvli ees on üks tund. Järgmisena võikski kokku leppida, milline on ühe kontrolltöö parandamise maht.