Kuressaare Linnavolikogu novembrikuu istungil oli muu hulgas ka esimesel lugemisel Kuressaare linna põhimääruse muutmise määrus. Nagu määruse seletuskirigi ütleb on suureltjaolt tegu muudatustega, mis tulenevad vahepealsetest seadusemuutustest. Aga on ka redaktsioonilist laadi ja ka lihtsalt sisulist laadi muudatusi.
Ühest sisulisest muudatusest, mis ehk ka laiemat arutelu vääriks, siinkohal kirjutangi. Nimelt sätestab määruse 12 punkt, et linna põhimääruse paragrahv 29 lõige 41 tunnistatakse kehtetuks. Selle lõike kohaselt peaks linnavolikogu komisjonide liikmetest vähemalt pooled (arvestamata sealjuures komisjoni esimeest ja aseesimeest) olema volikogu liikmed. Kuivõrd nimetatud punkt hakkas kehtima peale sellesügisesi valimisi, siis varasem praktika Kuressaare Linnavolikogude komisjonide koosseisude osas on olnud sootuks erinev. Kui heita pilk peale eelmise volikogu komisjonide koosseisudele, siis rahvalt mandaadi saanud volinike osakaal nendes on olnud oluliselt väiksem kui eelmise volikogu koosseisu poolt kehtestatud ja nüüd tühistamisele minev punkt seda sätestaks. Mõnel juhul oli volinikke komisjonis isegi alla 1/5. Samas olid komisjonid aga päris suured - isegi kuni 15-16 liiget.
Nii suurte komisjonide rakendamine kõne all oleva lõike mittetühistamisel oleks ilmselt üsna vähetõenäoline, sest 15 liikmelise komisjoni korral peaks selles olema tervelt 9 volikogu liiget. (Komisjoni 15-sest kosseisust esimees ja aseesimees maha asvata saame 13 millest vähemalt poolte liikmete saamiseks oleks vaja 7 volinikku ning nüüd liidame esimehe ja aseesimehe, kes peavad kindlasti niikuinii volikogust olema, sinna tagasi ja saamegi 9.) Võttes nüüd arvesse, et sel perioodil saab volikogul olema 6 alalist komisjoni (+ viieliikmeline revisjonikomisjon), siis peaks iga volinik osalema pea kolme komisjoni töös. Üsna küsitav. Samas 10-liikmeliste komisjonide korral oleks vaja aga osaleda kahe komisjoni töös, mis oleks juba mõeldav, sest ka eelmises koosseisus osalesid mõned volikogu liikmed kahe komisjoni töös.
Kui vaadata selles küsimuses teiste Eesti linnade praktikat, siis võib näiteid tuua nii ühe kui ka teise variandi rakendamise kohta. Näiteks Narva, Võru, Viljandi, Haapsalu ja Otepää rakendavad Kuressaares seni kehtinud korda, kus volinike miinimumosakaal komisjonides ei ole määratletud. Suuremas osas Eesti linnades on aga asjad siiski teisiti - Tartu, Paide, Valga, Jõgeva, Tallinn, Põlva, Rapla, Rakvere ja Pärnu on oma põhimäärustes sätestanud, et vähemalt pooled (Rakveres 1/4) volikogu komisjonide liikmetest peavad olema volinikud.
Ilmselt ei saa siin objektiivselt hinnata, kumb toimimisviis on õigem ja parem. Samas aga vääriks nii põhimõtteline asi korralikku kaalumist. Kas anda komisjonides suurem osakaal rahva poolt mandaadi saanud volinikele? Sellega kaasneks paratamatult nende senisest suurem koormatus. Samas saaks üsna kindlasti volinikud veelgi rohkem asjadega kurssi, sest nagu meil siin korduvalt on öeldud - volikogus suuri diskussioone ei toimu, kuna komisjonides on asjad selgeks räägitud. Ning kindlasti lisaks linnarahvalt mandaadi saanud volinike suurem osakaal komisjonides seal tehtud otsustele suuremat kaalu. Ilmselt saaks aga komisjonid siis arvuliselt väiksemad, millega omakorda kaasneks väljastpoolt volikogu komisjonide töösse kaastavate inimeste väiksem arv ja seeläbi kitsam kandepind.
Paranduste esitamise tähtajaks, 3. detsembriks, ettepanekuid ei laekunud. Võimalus põhjalikumaks kaalumiseks on aga siiski veel olemas, sest volikogu istungini 17.detsembril on veel aega.
