Eelmise nädala Kuressaare Sõnumitest saime aga lugeda, et sel aastal järgmisel nädalal algav Kuressaare koolide esimestesse klassidesse vastuvõtt ei jäta vanematele võimalust ise midagi selle heaks teha, et oma laps soovitud kooli saada. Kui tung ühte või teise kooli kujuneb suuremaks, kui seal plaanitavaid õppekohti, siis otsustatakse koolisaajad tsiteerin „elukohaläheduse printsiibist“ lähtuvalt. Kuna teade vastuvõtu põhimõtte sisulisest muutusest tuli vahetult enne avalduste vastuvõtu algust, siis ei jõudnud inimesed enda jaoks sobilike koolivalikute saamiseks ilmselt ka midagi ette võtta. Põhimõtteliselt oleks olnud ju võimalik leida sugulane või tuttav, kes elab soovitud kooli läheduses ja korraldada lapse sellele aadressile sissekirjutamine...
Samas võib kooliläheduse mõte ju esmapilgul õiliski tunduda, aga kas kooli lähedus on ikka see kõige olulisem näitaja, mille alusel lapsed koolidesse paigutada. Vaid siis võiks koolilähedus määravaks osutuda, kui valida oleks täiesti ühesuguste koolide vahel. Kuressaares nagu me aga teame, see ju ei ole nii - SÜG on SÜG ja KG on KG. Jätan siinkohal detailidesse laskumata, sest see oleks juba eraldi lugu ja pealegi teavad inimesed üldjoontes niigi, mis on nende koolide tugevamad ja nõrgemad küljed (kes on rohkem uurinud, teab ka detaile...).
Pealegi selgub pärast mõningast mõttetegevust, et kui valida igale lapsele lähim kool, siis kokkuvõttes võib koolitee kujuneda isegi pikemaks, kui juhul, kui mõni laps ei käikski oma kodule lähimas koolis. Vaatame juuresolevat visandit.
Murekohti on veel. Nimelt on Kuressaare linnal Kaarma vallaga leping, mille kohaselt tasutakse vastastikku haridusasutuste investeeringuid ja vastutasuks võetakse linnakoolidesse valla lapsi (ja ka valla kooli linna lapsi) täpselt samadel alustel mis enda omi. Pannes nüüd esimestesse klassidesse vastuvõtul määravaks lapse elukoha läheduse koolile, ei saa küll kuidagi nõustuda, et Nasva või Randvere lapsel oleks samad šansid SÜGi või KGsse saada kui linnalapsel. Kas on siin nüüd tegu ühepoolse lepingust taganemisega, millega kaasneb ka vallapoolne linnakoolide rahastamisest taganemine näitab aeg.
Selle teemaga pisut tegeledes jõudsin aga enda jaoks veel päris raskesti mõistetava olukorrani. Nimelt on 14.veebruaril 2012 linnavalitsus vastu võtnud määruse „Elukohajärgse kooli määramise tingimused ja kord“, mille § 6. Esimesse klassi vastuvõtmise taotluste menetlemine ütleb üheselt, et
(3) Kui ühte kooli astumiseks on esitatud rohkem taotlusi, kui selles koolis on kohti, arvestatakse Kuressaare linnas või Kaarma vallas registreeritud elukohta omavate laste taotluste läbivaatamisel oluliste asjaoludena:
1) sama pere teise lapse õppimine eelistatud koolis;
2) lapsevanema töötamine eelistatud koolis;
3) taotluste esitamise ajalist järjekorda;
4) lapsevanema soove.
Sama määrus jätab linnavalitsusele vaid võimaluse kinnitada „järgmise õppeaasta taotluste vastuvõtu ja menetlemise täpsustatud ajakava“, mitte aga muuta õpilaste vastuvõtu põhimõttelisi aluseid. Ometi on 11.veebruari 2014 korraldusega nr. 91 kinnitatud määrusega sätestatud vastuvõtu tingimuste kõrvale ka uued. Nüüd on tekkinud olukord, kus meil on kaks kehtivat õigusakti, millest üks (määrus) ütleb, et laste esimesse klassi vastuvõtul tuleb arvestada taotluste ajalist järjekorda, ehk nn. nobedaid näppe. Teine (korraldus) aga, et nobedaid näppe ei arvestata ja arvestatakse hoopis lapse elukoha kaugust koolist. Inimesed on pandud keerulisse olukorda... Aga ega linnavalitsuse seiski kiita ei ole, kui peaks tekkima vaidlused selle üle, kas määruse ja korralduse vastuolulisel samaaegsel kehtimisel mitte ei peaks kehtima määruses sätestatu ja kust võtta siis seda avalduste esitamise ajalist järjekorda, mida selleaastase korralduse kohaselt ei peeta.
Jääb üle ainult loota, et inimeste soovid ühtivad täpselt sellega, kui palju esimeste klasside kohti on linnavalitsus koolidesse kavandanud. Järgmiseks aastaks tuleks aga minu arvates väga tõsiselt kaaluda naasmist Kuressaares seni kehtinud (ja ka praegu kehtiva;) korra juurde, kus inimestel on võimalik oma lastele kooli valikul ka ise midagi ette võtta. Põhimõtteliselt on küll isikliku tahteavalduse rakendamine võimalik ka kooli ja kodu vahekauguse arvestamise korral, kui leida endale ja oma lapsele „uus, soovitud kooli lähedane kodu“ (loe sissekirjutus), aga kas inimeste sellistele käikudele suunamine on ikka mõistlik?
