2013. aastal tähistame meie kodulinna 450 juubelit. Eelmise aasta sügisest alates toimunud juubelikomisjoni koosolekutel on kogutud ja vaagitud mõtteid, kuidas sobilikult linna juubelit tähistada. Ühe ideena on arutlusel ka mõte, rajada linna juubeli puhul uus park. Juubelipidustuste ja –trükiste kõrval oleks uus park midagi sellist, mis ka 10, 50 või ka 100 aasta pärast pakuks meie linnakodanikele ja külalistele lausa igapäevast rõõmu ja kasutamist ning suudaks meenutada linna 450. tähtpäeva.
Kui vaadata meie linna kaarti, siis praegune puhkeala, kus saab mõnusasti aega veeta, jääb ühte linna serva - Lossipark, rannaala, tervisepark. Selle alaga piirneb Kuressaare aedlinn - piirkond, mille elanikel on tänu oma aedadele "roheline olemine" ka omast käest võtta. Samas ei ole linna teises servas, kuhu on koondunud korterelamud, Smuuli ja Ida-Niit, elukoha lähedast roheala. Ka seal võiks olla koht kus jalutada, kultuurmaastikku nautida, pargipaviljonis vihmavarjus olla, lastega sügiseti lehtede seest kastanimune korjata või nendega koos lihtsalt joosta ja mängida.
Tänaseks kuulub linnale maa, mis jääb Olerexi tankla, Marientali tee ja Lehe tänava vahele. Lisaks veel Marientali tee äärsed kadastikud Lehe ja Mooni ning Mooni ja Raja tänavate vahel. Nende maade baasil saaks linna teisegi serva rajada uue arvestatava suurusega pargivööndi. Pindalalt on näiteks tankla, Lehe tänava ja Marientali tee vaheline ala (2,14 hektarit) täitsa võrreldav Lossipargi Pargi tänava ja vallikraavi vahelise alaga, mis jääb lossi sissesõidutee ja tenniseväljaku vahele (2,25 hektarit). Vähetähtis pole ka see, et tänu linna ümbritsevale kergliiklusteele on nimetatud ala Ida-Niidus ka teistest linna piirkondadest mugavalt ligipääsetav.
Lehe tänava ja Olerexi tankla vahelisel enamjaolt võsastunud maatükil on omajagu ka üsna suuri puid – männid, kased, haavad. Aruka harvendusraie korral võiks need moodustada juba ühe osa uue pargi kõrgemast haljastusest. Ala keskel on madalam ja märjem piirkond, mille süvendamine annaks vajalikku materjali kõrgemate kohtade loomiseks ja oleks omakorda võimaluseks rajada pargi keskele veekogu. Selle kaldale oleks jalutuskäik piki Õie tänavat igalt poolt Ida -Niidust vaid mõne minuti tee. Aga see selleks - variante pargi stiili valikul on mitmeid ja arukas on kuulata siin maastikuarhitektide nõu, aga ka arvamusi linnakodanikelt.
Kõige tähtsam on aga asjaga algust teha. Linna heakorrapäeva ja üle Eestiliste heakorratalgute „Teeme ära“ raames toimub 14.aprillil teiste hulgas ka esimene talgupäev võimalikul uuel pargialal. Talgutele saab registreeruda
„Teeme ära“ kodulehel. Raiume võsa ja alustame selle ala muutmist läbinähtavaks ja läbikäidavaks. Hea, kui oleks kaasa võtta ka tööriist millega võsa raiuda/lõigata/saagida. Aga ka lihtsalt abikäed on vajalikud – oksad vajavad kokkukandmist ja mõned isetekkelised prügiladestuskohad ärakoristamist. Linna poolt pakutakse talgulistele teed ja saiakesi ning tööpäeva lõpus teeme ka ühispildi.
Kõik kes kohale tulevad ja käed külge panevad saavad end lugeda uue pargi rajamise algatajateks. Ja aastate möödudes oleks igas talgutel osalenud peres oma väike lugu sellest ühisest saamisloost mida pargiteedel jalutades meenutada.
---------------------------------------------------------------------------------------------------------
Lisan olukorra ilmestamiseks ja plaanitava pargi asukohast parema aimduse saamiseks mõned aerofotod (fotode autor Andi Roost).
 |
| Foto on küll ajast kus Auriga veel puudub, aga Ringtee ja vanade teraviljaladude järgi peaks võimalik uue pargi asukoht olema ülesleitav. |
 |
| Ka kergliiklustee mis tagab pargialale mugava juurdepääsu oli pildi tegemise ajal veel rajamata. |
 |
| Kavandatava pargiala keskosa on märjem ja madalam. Äärteosas siiski arvestatavalt suuri puid. |
 |
| Ida-Niidu elamute piirkonda ääristavad kolm kõrvutiseisvat roheala. |
