Täna toimus kohtumine Saaremaa Haridustöötajate Liidu liikmetega ja nagu arvata võib, oli juttu alusharidusest kuni elukestva õppeni välja. Käsitledes õpetajate töökoormuse teemat ja vastates küsimusele mis ma sellest arvan, kribasin kohtumise lõpus tahvlile järgmise arvutuse:
Arvutuse eelduseks olid:
- Õpetaja koormusnorm on 20 tundi nädalas.
- Õpetaja õpetab ainet, kus ühel klassil on 2 nädalatundi (valdavalt enamik loodusaineid ja näiteks ka ajalugu on sellise nädalakoormusega).
- Õpetaja õpetab põhikooliastmes, kus klassis on 24 õpilast.
- Ühe kontrolltöö parandamine võtab aega 10 minutit.
- Veerandihinde tarvis on vaja kolme arvestuslikku hinnet ehk kontrolltööd.
- Õppeaasta on 35 nädalat.
- Koolivaheaegadel õpetaja tegeleb enesetäiendusega ja osaleb koolitustel.
- Kõik õpilased sooritavad töö positiivsele hindele esimese korraga ja järeltöid ja nende parandamist ei tule.
Arvutus ja mõttekäik
- Täiskohaga töötades õpetab õpetaja kümnes klassis. (koormusnorm 20 tundi nädalas / 2 nädalatundi klassi kohta = 10 klassi)
- Seega õpetab ta 240 õpilast. (10 klassi x 24 õpilast klassis = 240 õpilast)
- Tehes kõikides klassides ühe kontrolltöö, kulub nende parandamiseks 40 tundi. (240 õpilast x 10 minutit ühe töö parandamise kohta / 60 minutiga = 40 tundi)
- Kokku on erinevaid kontrolltöid vaja õpetajal aastas teha 12. (3 kontrolltööd veerandis x 4 veerandit = 12 kontrolltööd)
- Kõikide kontrolltööde parandamise peale kulub õpetajal 480 tundi. (40 tundi ühe kontrolltöö kohta x 12 kontrolltööd = 480 tundi õppeaastas)
- Igal nädalal kulub õpetajal kontrolltööde parandamisele 13,7 tundi. (480 tundi tööde parandamisele aastas kokku / 35 õppenädalaga = 13,7 tundi nädalas)
Järeldus
Kuna õpetaja üldtööaeg on täiskoormuse korral 35 tundi, siis iganädalaselt jääb tundide andmisest ja tööde parandamisest üle 35 – 20 – 13,7 = 1,3 tundi. Selle ajaga tuleb valmistada ette needsamad 20 tundi, märkida sisse hinded e-kooli ja täita muud dokumendid, osaleda õppenõukogudes, osaleda ilmselt ka mõnes kooli arendamist puudutavas töörühmas, jne. Tegelik reaalsus lisab ka veel viimasest vildakast eeldusest tuleneva tõsiasja, et selle 1,3 tunni sisse peavad mahuma veel konsultatsioonid kontrolltööde ebaõnnestujatele ja näiteks haiguse tõttu puudujatele, ning lisaks nende järelkontrolltööde koostamine, läbiviimine ja parandamine. Siinkohal poleks vist vaja isegi öelda, et see olukord on jabur...
Kokkuvõtteks
Minu meelest oleks aeg sätestada täpsemalt õpetaja tööajakasutus ja minna selleni, et igaks õppeaastaks lepitakse õpetajaga kokku tunni täpsusega tema poolt tehtav töö. Näiteks Taanis peaks see minu mäletamist mööda nii olema. Tänane olukord aga meil, kus õpetaja töölepingus on kirjas vaid nn. tahvli ees antavate tundide maht ei peegelda nagu eespool näha sugugi õpetajatöö tegelikku koormust. Parajaks kahe teraga mõõgaks on ka näiline soodustus, et tundidevälisel üldtööajal ei pea koolis viibima, ehk teisitisõnu öeldes "töid võite parandada kodus". Selline "soodustus" toob endaga kaasa näilise õiguse, nõuda, et tööd peavad parandatud saama ja see kui palju sellele aega kulub ei ole enam oluline.
Vaja oleks õpetajate nn. tööühikutele sätestada üle-riigiliselt mingid normatiivsed mahud ja nendest tulenevalt leppida õpetajaga kokku tema aastane tegeliku töö sisu ja erinevate toimingute peale kukuv ajaline maht. Ilmselgelt jääks selline kokkulepe 35 nädalatunni, mitte aga 20+n nädalatunni piiresse. Üks norm on meil selge ju ka - ühe tunni andmine tahvli ees on üks tund. Järgmisena võikski kokku leppida, milline on ühe kontrolltöö parandamise maht.
Õpetaja tööd ei saa mõõta..küll tunniandja oma. Min atahan kooli tööle võtta ikka õpetajaid.
VastaKustutaAare Külaots