Viisin täna Kuressaare linnapeale ühe märgukirja. Kuna andsin selle ise üle, siis oli ka asja sisust põgusalt juttu. Linnapea tundis huvi, kas mul on ka mõned näited tuua nende kohtade osas, millele oma kirjas viitan. Tegin pärast linnas väikese ringi ja panen tehtud fotod nüüd ka siia kirja teksti sisse üles.
Sai nimetatud sedagi, et panen selle märgukirja ka oma blogisse üles. Seda just eelkõige märgukirja viimase lõigu esimese lause ja lootuse, et ajakirjandus lahenduse leidmisele hoogu juure lükkab, tõttu...
-----------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Märgukiri kõnniteedele paigaldatavate tänavavalgustite kohta
Paigaldatud valgustihoidjate ja majaseina vahe on Pikal tänaval napp 90 cm. |
Kahjuks olen seoses uute valgustite
paigaldamisega märganud ka puudusi, mis nii kurb kui see ka ei ole,
jäävad end meelde tuletama kardetavasti veel kümnete aastate
jooksul. Asi puudutab Kuressaare vanalinna kitsastel tänavatel
tehtavaid töid, kus valgustid paigaldatakse senistelt kohtadelt
sõidutee äärtes niigi kitsastele kõnniteedele.
Vastavalt
kehtivale majandusministri määrusele „Nõuded
liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimeste liikumisvõimaluste
tagamiseks üldkasutatavates ehitistes“
https://www.riigiteataja.ee/akt/226420
peaks
kõnnitee
laius olema vähemalt 180 cm. Ilmselgelt selliseid kõnniteid meie
vanalinnas peale peatänava ei ole. Samas oleks inimlik ja
ülioluline, et kõnniteed oleks nõuetele mittevastamiset hoolimata
siiski jalakäijale läbitavad. Sama määruse kohaselt vajab
ratastool minimaalselt 120 cm laiust kõnniteed. Ka selliseid
kõnniteid ei ole vanalinna tsoonis igal pool, kuigi nii mõneski
tänavalõigus on see laius (praegu veel) täitsa olemas.
Tulles siit
veel sammukese tagasi, peame möönma, et 90 cm on kõnnitee laiuseks
viimane piir. Alla selle ei ole kõnnitee ratastoolile, mille laius
on ca 75 cm, ja näiteks kaksikute vankrile (ca 80 cm) sisuliselt
läbitav. Läbi häda on selline kõnnitee laius Kuressaare
vanalinnas olemas, kuigi ka praegu on nendel teedel mitmeid
takistusi, kas neidsamu laternaposte, liiklusmärke või treppe, mis
ühe või teise tänavalõigu sisuliselt läbitamatuks muudavad.
Peame mõistma, et nõuetekohase kõrgusega meetri laiune ja näiteks
60 meetri pikkune kõnniteelõik, mis on ühe kõnniteele paigaldatud
laternaposti tõttu 35 cm ulatuses 60 cm lai, on ratastooli jaoks
sama mis puuduv kõnnitee.
Uste esised trepid muudavad Kohtu tänava kõnnitee ka lapsevankrile (rääkimata ratastoolist) läbimatuks. |
Kahjuks
paigaldatakse eelnimetatud tänavavalgustuse projekti käigus
Kuressaare vanalinnas uued valgustid kõnniteedele. Paraku on siin
läbivaks jooneks ka see, et valgustid paigaldatakse mitte kõnnitee
sõidutee poolsesse serva vaid majade ja aedade vastu.
Kuna
valgustiposte hoidvaid betoonkannusid (ülemine diameeter ca 35 cm)ei
ole võimalik täiesti vastu aeda või maja paigaldada, siis jäävad
need paratamatult veel rohkem kõnniteedel liiklemist takistama.
Teine nimetatud betoonkannude paigaldamise tehniline iseärasus,
mille vajalikkuset mina aru ei saa, on see, et kannud paigaldatakse
selliselt, et nad ei ole mitte teega tasa, vaid on kõrgemal. Sellest
tulenevalt väheneb tee läbitavus ratastoolile, lapsevankrile ja
rulaatorile veelgi.
Garnisoni tänava 100 - 110 cm laiune kõnnitee on saamas endale laternapostide kandurite näol pea 40 cm takistused - tööd juba käivad. |
Lihtsaks
võimaluseks oleks siin tänavavalgustite paigaldamine kõnnitee
äärde sõiduteele. Seda enam, et vanad asendatavad puitpostid just
nende kohtade peal sageli olid. Sõiduteedel on vanalinnas laiust
piisavalt, nii et vahetult kõnniteede
Rootsi tänaval on küll paigaldatud kanduriga lood enam vähem, kuid kõnnitee laius ees oleva kolledži hoone nurga juures on lootusetu... |
Tänavavalgustuse
projekt edeneb mitte päevade vaid tundidega. On tagumine aeg vaadata
üle uute tänavavalgustuspostide asukohad vanalinna kitsaste
tänavate tsoonis ja paigaldada need selliselt, et kõnniteed oleks
meie inimetele normaalselt kasutatavad. Juba tehtud tööd, kus
„pudelikaelad“ juba loodud, tuleks aga koheselt ümber teha,
vajadusel selleks kasvõi lisaraha makstes. Täna, kui see projekt on
veel töös ja „soe“ on see veel võimalik. Kui loodame, et ah
„läks küll kehvasti, aga eks me edaspidi püüa selle kuidagi
korda teha“, siis jäävad täna rajatavad „takistusribad“ meie
linna kõnniteedele ilmselt aastakümneteks ja see oleks
kahetsusväärne.
Ilmselt markantseim näide takistusest... |
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar