Mõned kuud tagasi jäi mind kummitama volikogu esimehe ja meie maakonna suurima kooli direktori Toomas Takkise linnavolikogus öeldud väide, et meie linna hariduses on kõik nii hästi, et riigigümnaasiumid käivad seda headust meilt ammutamas ja seetõttu pole meile riigigümnaasiumit ka sugugi vaja.
Otsustasin teha selle headuse kohta väikese uuringu, keskendudes teemale andekate õpilaste arendamine. Selle teema valisin kahel põhjusel. Esiteks pean seda ise väga oluliseks. Usun ka et iga vanema jaoks on tema laps vähemalt mingis valdkonnas andekas, mistõttu ta soovib, et kool selle ande leiaks ja selle väljaarendamise ja elueduks kasvatamisega ka tegeleks. Ning teiseks, meie linna mõlemad suuremad koolid on tööd andekatega (vähemalt sõnades) tähtsaks pidanud. SÜGi direktor Viljar Aro on sellest rääkinud korduvalt. Minu jaoks viimati oli see mõned nädalad tagasi lastevanemate koosolekul. Ja ka KG on selle teema tähtsust esile tõstnud - on see ju valitud KG käesoleva õppeaasta esimeseks arendustegevuseks, mis on kooli kodulehel ka kenasti välja toodud.
Kuna minul andekate arendamise protsessi jälgida ei ole võimalik, siis vaatasin tulemusi - maakondlike olümpiaadide tulemusi.
I - III kohad on olnud regulaarselt ära toodud ka meie kohalikes lehtedes. Selleks, et analüüs saaks aga pisut sügavam, küsisin endale maavalitsusest kõikide maakondlike olümpiaadide protokollid ja vaatlesin tulemusi koolide kaupa I - VI koha ulatuses.
Tulemuste võrreldavaks muutmiseks kasutasin kohapunktide meetodit (see peaks paljudele tuttav olema hiljutiselt Eurovisiooni võistluselt) kus I koht andis 6 punkti, II koht 5 punkti, III koht 4 punkti ……ja VI koht 1 punkt.
Liitsin tulemused koolide kaupa kokku ja parema võrdluspildi saamiseks lisasin ka mõned suuremate maakoolide tulemused. Tulemus on mõneti ootuspärane. Kui kokku oli kõikidel aineolümpiaadidel kõikides klassides võimalik eelpool kirjeldatud meetodiga saada 1155 kohapunkti, siis SÜG sai sellest 487,5 punkti. Naabersaare Muhu kool aga näiteks 79,3 punkti (nb! kümnendikpunktid tulevad kui võistlusel on kohti jäetud jagama).
Loodan, et neid kahte viimast arvu kõrvutades jagate minu seisukohta, et niimoodi koolide summaarseid väärtusi võrreldes ei ole hinnangu andmine ühe või teise kooli andekatega töötamise edukusele õiglane. Esiteks teenivad gümnaasiumid punkte nii põhikooli astme kui ka gümnaasiumi astme olümpiaadidelt, mistõttu neid astmeid tuleks võrrelda eraldi ja teiseks, kool kes saab valida andekad kellega tegeleda ja nad siis võistlema saata näiteks 500 lapse hulgast on kümme korda paremas seisus, kui kool kes peab sama valiku tegema 50 lapse hulgast. See viimane väide kehtib küll eeldusel, et andekaid lapsi on olemas ühtemoodi nii Mustjalas kui Salmel. Mina usun et on.
Õiglase ja sisulise võrdluse saamiseks tuleb olümpiaadidel teenitud kohapunktid taandada mingile ühisele näitajale - võtsin selleks 100 õpilast ja
leidsingi eri koolide kõikide olümpiaadide summaarsed kohapunktid põhikooli ja gümnaasiumi astme kohta eraldi 100 vastava astme õpilase kohta.
Tulemused on teile kätte jaotatud neljal tulpdiagrammil. Jagaksin nüüd mõned selgitused.
Esimesel kahel diagrammil toodud punane joon tähistab piiri, mis vastab olukorrale kus kõik koolid oleksid, kui nende töö ja tulemus andekate olümpiaadiõpilaste arendamisel oleks täpselt ühesugune. Kui nüüd mõni tulemus on üle selle, siis tähendab see, et siin on tööga saavutatud enam kui võimalik potentsiaal seda eeldanuks. Kui mõne kooli tulemus on alla nimetatud joont, siis on võrreldes teistega tehtud ja saavutatud vähem, kui kooli õpilaste vaimne potentsiaal seda võimaldanuks.
Et asi oleks mugavamalt käsitletav võiksime nagu koolile kohane nimetada, et punane joon vastab hindele “3” rahuldav. Kui nüüd mõne kooli puhul on seda piiri ületatud oluliselt, saaksime tõdeda, et asjad on siin väga hästi. Näiteks põhikooli osas on SÜGi tulemus 46,1 kohapunkti 100 lapse kohta kaks korda suurem kui punasele joonele vastav 23 punkti - väga hea. Samas peame tunnistama, et kõrvalolev Muhu tulemus on hoopis teisest klassist. Mis seal toimub, et nii väike kool nii palju häid olümpiaadikohti suudab saavutada mina ei tea, meie koolid võiks seda uurida.
Kui vaadata aga meie linna teiste koolide tulemusi, siis minu arvates ei ole siin rahuldavat tulemust. Eriti kurb on minu meelest seda tõdeda KG puhul, kus õpib pea terve kolmandik kogu meie maakonna õpilastest.
Miks lisasin kahele kõikide olümpiaadide koondtulemusi kirjeldavale diagrammile ka eraldi matemaatika tulemuste diagrammid? Sest minu arvates on matemaatika tähtsust teiste ainete, eriti reaal- ja loodusainete, edu eeldusena raske alahinnata. Ka siin räägivad arvud enda eest ja minu kommentaarid on liigsed.
Mida sellest järeldada? Kõigepealt vast seda, et meie Kuressaare haridusmaastik ei ole kaugeltki ideaalne. Kui SÜGi saame pidada nende näitajate puhul väga heaks, kes samas siiski ei suuda teha seda mida suudetakse maakonna idatiival, siis KG puhul on sooritus nõrk. Vaja oleks analüüsida, miks on sellisesse olukorda jõutud. Kas väärtushinnangud on paigast ära? Kas ressursse on vähevõitu, või kasutatakse neid valesti? Mida on kooli juhtkond teinud/tegemata jätnud, et sellisesse olukorda on jõutud?
Üks on aga küll kindel - kui riigigümnaasiumid jälle tulevad saare peale häid koole uudistama, peaksid nad kindlasti ka Muhus ja Orissaares peatuse tegema.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar