Pages

31 jaanuar 2011

Alkohol ei tohi olla esmatarbekaup

Pole juba aastaid enam mingi uudis, et alkoholirindelt tuleb ikka ja jälle raporteid suurtest kaotustest. Eesti rahvastiku haiguskoormusest põhjustab alkohol ca 10% ehk laias laastus 40 000 eluaastat. Hinnanguliselt põhjustab alkohol igal aastal Eestis ca 1700 inimese enneaegse surma. Alkoholiaktsiis toob küll riigikassasse arvestatava tulu - eelmisel aastal 2,5 miljardit krooni, kuid selle sama alkoholi tarvitamisest tekkiv kahju kogu rahvale on kaugelt üle 10 miljardi krooni.

Õnneks saame siiski rääkida ka mõnest päris arvestatavast edusammust. Nimelt kui vaadata Eesti elanike aastast alkoholitarbimist (absoluutalkoholis), siis järjekindel tõus on 2008. aastal asendunud langusega. Julgen arvata, et seda tänu 2008. aasta keskel Riigikogu poolt kehtestatud kogu riiki hõlmavale öisele alkoholimüügi keelule. Seda toetas kindlasti ka aktsiisitõus.

Kui aga öine müügipiirang kõrvale jätta, siis kauplustes ringi vaadates jääb mulje, et alkoholi suhtutakse meil kui tavalisse kaupa – enamikes alkoholi müüvates kauplustes toimub müük põhimõttel leivad-viinad läbisegi. Isegi laste  mänguasju on võimalik koos kangemaga ühest kohast osta – mugav ju . . . Alkohol on Eestis esmatarbekaup, sama tavaline kui leib, seep, sokid. Sellist meelsust peegeldab meie ühine elukorraldus, selline on tema sõnum siin olijale ja siia tulijale.

Paraku kandub taoline suhtumine üle lastele ja noortele, kes alles avastavad maailma enda ümber, mängivad mänge, omandavad koolitarkustena teadmisi ja oskusi ning teevad harjutusi iseseisvaks eluks. Eeskuju harjutuste tegemiseks annab siin täiskasvanute maailm, mis koos (ikka veel kinnitamata!) alkoholipoliitikaga suunab noortele hoiakud väärale rajale – alkohol ei ole ju tegelikult tavaline igapäevane kaup.

Ja sel seisukohal on tegelikult valdav enamus Eesti inimesi. Eesti Konjuktuuriinstituudi värskelt avaldatud uuringust selgub, et üle 80% elanikest toetab piirangutega alkoholipoliitikat ning 44% neist rangete piirangute rakendamist. Aasta varasemas vastavas uuringus küsiti elanikelt, kas nad pooldavad seda, et alkoholi müügikohale seataks piirangud. Enamus elanikke oli piirangute poolt ja vaid 17% oli nende vastu. Ligi 50% vastanutest leidis, et alkohoolsed joogid peaks olema kauplustes müügil teistest kaupadest eraldi, kas eraldi asuvas osakonnas või müügialal. 25% vastanutest märkis, et alkoholi võiks müüa vaid spetsiaalsetes alkoholi kauplustes. 


Selline alkoholiga kauplemise korralduslik põhimõte - eraldada alkohol tajutavalt teistest kaupadest on kirjas ka Sotsiaalministeeriumis koostatud ja 22.01.2009 valitsusele esitatud Riiklikus alkoholipoliitika dokumendis. Paraku võeti see valitsuses ainult teadmiseks. Muide täpselt sama tsenaarium toimus ka 2002. aastal, kui Mart Laari valitsuse ajal Põllumajandusministeeriumis algatatud "Eesti alkoholipoliitika" dokument võimule tulnud Siim Kallase valitsuse 16.04.2002 valitsuskabineti nõupidamisel samuti lihtsalt teadmiseks võeti.

Jääb vaid loota, et kõikide teiste lubaduste ja seisukohtade kõrval kaalub valija seekord ka võimalust järgneva nelja aasta jooksul siiski Riiklik alkoholipoliitika ära kinnitada, eesti elanike aastases alkoholitarbimises kindel suund vähemalt 6 liitrile elaniku kohta võtta ja laste ning noorte väärtushinnanguid alkoholi kohast meie igapäevaelus muuta.


* Käesolevas loos on kasutatud lõike 10 aastat tagasi Meie Maas avaldatud Argo Kirsi artiklist "Alkohol ei tohi olla esmatarbekaup".

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar