2003. aasta Riigikogu valimiste järel sai majandusministriks Meelis Atonen. Liinileping mandri ja saarte vahel pidi lõppema 2004. aasta sügisel. Mäletame ilmselt kõik rohkem/vähem neid pehmelt öeldes ärevaid aegu, mil ministeerium püüdis leida odavamat lahendust seni kehtivale lepingule. Otsiti alternatiivseid praame ja ettevõtteid. Toredaks käibefraasiks muutus mõneks ajaks "sups ja sups", oli süüdisamisi ja mida kõike. Aeg sai aga otsa... ja kokkuvõtteks pikendati 2004. aastal lõppema pidanud lepingut 2 aasta võrra ning 2006. aastal sõlmiti liinide teenindamiseks senise vedajaga uus 10 aastane leping.
Kui veel seda aega meenutada, siis praamiliikluse reformimise üheks tolleaegseks märksõnaks/eesmärgiks oli odavus. Kuid otsustajate retoorika, mis seda teemat saatis, puudutas vaid teenuse RIIGI jaoks odavamaks muutumist. Mitte aga REISIJATE jaoks odavamaks muutumist. Tähendanuks see, et riik oleks saanud vähendada üleveo dotatsioone, üleveo hinnad ei oleks aga vähenenud.
Milleks ma sellest praegu, rohkem kui 7 aastat hiljem järsku kirjutan? Aga seepärast, et 2006. aastal sõlmitud leping lõppeb 2016. aasta sügisel - ajal mil 2015. aasta Riigikogu valimiste tulemusena ametisse saav majandusminister on ametis olnud täpselt sama aja, mis minister Atonen omal ajal. Ja kui jätta nüüd uue 2016. aastal sõlmitava praamilepingu läbimõtlemise ja läbirääkimiste toimetamine 2015. aastal ametisse saava ministri kanda, siis juhtub sama, mis 2003/2004 aastal... Aeg saab otsa. Ilmselge on see, et inimesed ja masinad ei jää üle väina vedamata. Ja ilmselge on ka see, et ajanappusesse jäävad läbirääkimised viivad kokkuvõttes kulukama lepinguni, mis omakorda hakkab survestama üleveo hinda.
Seega tuleb juba nüüd aegsasti paika panna üleveohinna kujundamise põhimõtted. Ja need põhimõtted ei tohi sisaldada ei vedaja riskide maandamist ega uuest, ja seega ühe võimalusena kallimast, lepingust tulenevat võimalikku piletihinna tõusu. Saarlastele 50% soodsam pilet jääb ka siis alles, kui mandrimehe 100%-line pilet poole kallimaks teha. Seega ei ole pikas perspektiivis Reformi- ja Keskerakonna poolt saarlastele 50%-lise hinnasoodustuse lubamises sisulist garantiid praeguste praamihindade paikajäämiseks. Tuleb korrutada ikka vana mantrat maanteepikenduse põhimõttest, mis ka meie, aga ka sotsiaaldemokraatide programmis kirjas on. Väina ületus parvlaevaga ei tohi olla kallim, kui sama vahemaa läbimiseks tehtav auto või bussipileti kulu. Selle põhimõtte fikseerimine Ühistranspordiseaduses oleks saarte elanikele ainuke õiglase praamiüleveo tagatis.
Ning põhimõtteliselt võiks siis lihtsalt saarlase positsioonilt vaadates liinilepingu sõlmimise ka järgmisele ministrile jätta;)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar