Riigipüha nädalavahetusel andku lisapuhkepäeva.

Kõik me ootame pühasid. Vaba päev, mis nädala sees tööinimest õnnistab, on kui hea energia laeng. Kas olete märganud, et ka kogu selline nädal, mille sisse riigipühaga vaba päev satub, on oma olemiselt kuidagi värskem? Ja nädal, kus riigipüha asub nädalavahetusel, tundub ebaõiglane ja pisut isegi nukker.

Käesoleval aastal langebki enamik riigi- ja rahvuspühasid nädalavahetustele. Kaheteistkümnest Pühade ja tähtpäevade seadusega ette nähtud puhkepäevast langeb tänavu laupäevale-pühapäevale 7 ja nädala sisse vaid 5. Tegelikult on nendest pühadest kahel, ülestõusmise esimesel pühal ja nelipühade esimesel pühal, ka võimatu nädala sisse sattuda juba oma sisu tõttu. Seega saame nö. võimalikest vabadest päevadest pühade kontekstis rääkida üldse vaid maksimaalselt kümnest päevast aastas. Muide ka Europa Liidu Teatajas on märgitud Eesti riigipühade arvuks 10.
Olgu siinkohal nimetatud, et riigipühasid on (2010. aatal) näiteks Lätis 15, Soomes 12, Rootsis 13, Taanis 14 ja Leedus 11. Euroopa Liidus on üldse 22 riigis rohkem ja 3 riigis vähem riigipühi kui Eestis. Jah, meie riik võrreldes muu Euroopaga just pühadega ja nendega seotud puhkuse andmisega ei liialda, aga arvud on siiski võrreldavad. Needsamad pealtnäha võrreldavad arvud muutuvad aga kohe teiseks, kui lisada fakt, et paljudes Euroopa riikides on riigipüha sattumisel nädalavahetusele vabaks päevaks ka uue nädala (esimene) tööpäev. Selline kord kehtib näiteks meie kõikide naabrite juures: Soomes ja Lätis ning ka isegi Venemaal. Mõnel pool Euroopas on mindud inimestele vaba aja andmises veel kaugemale. Näiteks Belgias ja Rootsis on ka reede ja esmaspäev vabad, kui riigipüha juhtub sattuma vastavalt neljapäevale või teisipäevale.

Tegelikult on nädalavahetusele langeva riigipüha eest lisapuhkepäeva andmise seadustamist ju kahel korral ka proovitud. Esimene kord 2004. ja teine kord 2006. aastal. Siiani ei ole see aga Riigikogus enamuse toetust leidnud. Mõlemal korral on eelnõude algatajateks olnud sotsiaaldemokraadid ja vastuhääli on tulnud üsna erinevates kombinatsioonides. Kõige jõulisemalt on selle idee vastu siiski Reformierakond, kes on ka mõlemal korral selle vastu hääletanud. Milles ei ole ka midagi imekspandavat, sest ka ettevõtjad on selle vastu. Tähendaks ju see neile kas pisut väiksemat tootmisefektiivsust või täiendavaid inimestele makstava palga kulusid. Kui aga vaadata seda olukorda tavainimese seisukohalt, siis riigi- ja rahvuspühade kohta on seaduses öeldud, et tegu on puhkepäevadega. Sellest tulenevalt on inimestes ootus, et need 12 püha annavadki 12 puhkepäeva, mida saab oma pere ja sõprade keskel veeta. Paraku nullib selle lootuse ära "nädalavahetuste loterii", mis sõltuvalt aastast vähendab oodatavaid puhkepäevi, näiteks nagu sel aastal, rohkem kui poole võrra. Ja jutt sellest, et püha sattumisel nädalavahetusele saab selle püha ju kenasti ära tähistada, on ainult pool tõde. Teine pool on see, et inimesel jääb oodatud puhkepäev koos pere ja lähedaste või sõprade või hobide seltsis saamata, mis nullib aga ka seda esimest pooolt. Sest oleme ausad - nädalavahetusele sattuv riigipüha on ka selle püha pühitsemise mõttes poolik.


Olen seisukohal, et ka Eestis tuleks sisse viia selline õiglane Euroopalik tava, et nädalavahetusele sattuv riigi- või rahvuspüha annab uue nädala alguses täiendava lisapuhkepäeva.