Sel kevadel räägiti korduvalt Saaremaa kohalikes ajalehtedes (27.06 SH - Haigla vajab siiski kopteriplatsi, 04.07 SH - Spetsialist: kopteri maandumisplats on ainuke võimalus) vajadusest rajada Kuressaare haigla taha korralik helikopteri maandumisväljak. Nagu ühes artiklis lubati, võeti teema üles ka augustikuises linnavolikogu linnakodaniku komisjonis...
Praegu maanduvad piirivalve lennusalga kopterid, mis Tallinnast koos sealse reanimatsioonimeeskonnaga siia raskete haigete järele tulevad, Kuressaare haigla taga tavalisel selleks spetsiaalselt kohandamata platsil. Haigla taga, ja mitte Kuressaare lennuväljal maandunime, kus selleks valalik taristu olemas, on vajalik eelkõige seetõttu, et transporditava patsiendi peab enne lendu üle vaatama ja talle oma nn. "masinad külge ühendama" Tallinnast tulev reanimatsioonimeeskond. Oleks liigne ajakulu, kui lennuväljal maandunud kopterist tuleks esmalt arst koos õega ja vastavate patsiendi tervislikku seisundit jälgivate seadmetega haiglasse toimetada ja siis nad sinna juba koos patsiendiga tagasi viia, et alustada lendu Tallinnasse. Sellises olukorras oleks nõuetekohane kopteri maandumisplats haigla vahetus läheduses igati vajalik.
Samas on ajakirjandusest korduvalt läbi käinud fakt, et kavandamisel on ühe lennusalga kopteri paiknemahakkamine Kuressaare lennuväljal ühes 24 tunnise kopterimeeskonna valvega. See tagaks ööpäevaringse võimekuse tõusta lendu 15 minuti jooksul alates teate saamisest. Tõsi, kopterit oodati Kuressaarde juba varem, aga see on järjest edasi lükkunud ja lükkub ilmselt veelgi (22.01.2012 PM - Kuressaare lennubaasi valmisolek nihkub kaugemasse tulevikku). Suhtlesin eile piirivalve lennusalga juhi Kalmer Sütiga, kellelt sain kinnitust, et kava ei ole aga kaugeltki maha maetud ja juba sel sügisel Kuressaare lennuväljal alustatav kordoni ehitus võimaldab järgmise aasta sügisel katsetada mõnekümnel päeval kopteri resideerumist Kuressares, ühes sellest tulenevate tööülesannete täitmisega. Ja nii nagu lennusalga Tallinnas paikneval kopteril, oleks ka Kuressaare kopteri üheks ülesandeks ja rakendusvõimaluseks raskes ja kriitilises seisundis patsientide transport Tallinnasse regionaalhaiglasse.
Haigete transpordi seisukohast oleks Kuressaare kopter võrreldes praeguse Tallinna kopteri kasutamise võimalusega tohutu samm edasi. Näiteks öisel ajal kulub Tallinna kopteril siiajõudmiseks 1,5 - 2 tundi. Üks tund on õhtusel ja öisel ajal lennusalga nõutav reageerimiskiirus väljakutsest kuni õhkutõusuni ning lennule kulub vähemalt kolmveerand tundi. Kuressaares maandunud kopterist kulub Tallinna reanimatsioonimeeskonnal patsiendni jõudmiseni, tema läbivaatusele ja kaasasolevatega aparaatidega ühendamisele ning seejärel koos patsiendiga tagasi kopterisse tagasi minekule mitte vähem kui 15 minutit. (Tundub vast isegi liiga optimistlik number.) Tallinasse tagasilennule jälle vähemalt 45 minutit. Seega kulub Tallinna kopteriga alates väljakutsest kuni patsiendi Tallinnasse jõudmiseni pea 3 tundi.
Kuressaare kopteri kasutamise korral oleks aga selle 15 minuti jooksul mis kulub kopteri lennukorda seadmiseks, võimalik transportida patsient kiirabiautoga lennuväljale ja sealt edasi 45+ minutiga Tallinnasse - kokku ca 1 tund. Meedikud teavad täpsemalt rääkida mida nad nimetavad "kuldseks tunniks"...
Selle kõige taustal on mul väga raske mõista kodanikukomisjonis räägitut, et üheks põhjuseks, miks me vajame haigla kõrvale kopteriplatsi, on tõsiasi, et võimalik Kuressaare kopter ei hakkagi meditsiinilende tegema. Ja me peame ka kaugemas tulevikus jääma siiski Tallinna kopteri tellimise juurde. Selle põhjuseks olevat ületamatu raskus patsiendi saatmiseks vajalik meeskond komplekteerida. Kõlab üsna uskumatult - riik on võtnud eesmärgiks muretseda kopteri, rajada kordoni, tagada ööpäevaringse lennumeeskonna valmisoleku ja kui see kõik on tehtud, siis vajalikku meditsiinilist saatemeeskonda luua ja käigus hoida ei suudeta. Kuressaarest tehakse praegu selliseid meditsiinilende umbes 50 korral aastas, kusjuures enamike lendude puhul on tegu ajakriitiliste juhtumitega. Juhtumitega, kus käib "võidujooks" võimalike raskete tüsistuste või isegi elu ja surma peale ning seejuures ollakse loobumas kuni kahetunnisest ajavõidust...
Kindlasti on praeguses olukorras, kus Kuressaare haiglat teenindab Tallinna kopter, korralik nõuetekohane maandumisplats haigla taga vajalik. Kindlasti ei jää see päris kasutuseta ka siis, kui Kuressaare haiglat hakkab meditsiinilendude osas teenindama meie oma kopter. (Olgu näiteks toodud kasvõi olukord, kus patrulllennus olev kopter saab kutse raske haige kiirele transpordile.) Aga kindlasti vajab selgeksrääkimist ja muutmist ka juba varasemalt kuluaarides kuuldaolnud ning nüüd kodanikukomisjonis välja käidud seisukoht, et meditsiinilendudeks Kuressaares resideeruma hakkavat kopterit kasutada ei saa, sest ei suudeta tagada patsiendi saatmiseks vajalikku meedikute brigaadi.
