Ja siis nad tulid kõik korraga seitsmeteistkümne masinaga...

Iga rahva või rahvakilluna olemise uhkuse ülalhoidmiseks on kõige muu kõrval vaja ka lihtsaid ja selgeid lugusid sellest, kuidas on läinud hästi - on oldud vahvad, vaprad ja järgimistväärivad. Selliste lugude ja nende jälle ja jälle rääkimise toel püsib rahvas tugeva ja ühtsena. Nendest lugudest ammutatud jõud tugevdab sidemeid meie esivanematega ja seeläbi ka meie endi vahel, kes me siin väikesel maalapil päikese all üheskoos elame. Igal rahval on selle jõu ammutamiseks omad lood. Eestlastel on nendeks nö. edulugudeks kahtlemata Vabadussõda, oma riigi loomine, aga ka meie laulev revolutsioon. Kindlasti on neid väiksemaid edulugusid veelgi, aga ega pikk orjapõli nende tekkele just eriti kaasa aitanud. Samas on enne seda 700 aastat aga olnud meil väga võimas ja hästi toimiv ühine elukorraldus. Kui vaadata kasvõi sellest ajast pärit maalinnasid - veel tänagi äratavad nad aukartust ja nendel kõndimine kosutab hinge. Paraku ei ole meie viikingiajast või muinasajast, kuidas siin nüüd õigem öelda ongi, peale nende maalinnade just eriti muid suuri märke või leide mis lubaks meil käegakatsutavalt uhkust tunda nende vägevate aegade üle.

Kui meenutada näiteks Salme laevade leidmise aega, siis mäletan siiani magusat tunnet mis mind valdas kui teade sellest levis - eestlaseks (ja saarlaseks) olemine sai sellest tugevam. Oli küll ju teada, et olime kõvad meresõitjad ja sõdalased, kuid kindel fakt laeva leiust ja nende väljakaevamiste vahetu nägemine andsid sellele kaalu juurde. Nii on tegelikult ilmselt paljude asjadega - üks asi on kaudselt teada kuidas asjad on, teine asi kogeda seda oma meeltega.

Kui aga muinasaja juurde tagasi tulla, siis ega tollest ajast ka kirjamaterjali suurt võtta pole. Üks teos, millest mineviku kohta teavet immutada saab on Henriku Liivimaa Kroonika. Muu hulgas kirjutatakse Kroonika XXVI peatükis sellest, kuidas saarlased piirasid 1222. aastal Saaremaale rajatud Taani kuninga kivilinnust. Piiramise käigus saadeti osad saarlased Varbolasse vaatama "masina kunsti, mille taanlased olid kinkinud varbolastele kui oma alamaile". Saanud asjad selgeks, tuldi targana saarele tagasi, anti õpetused kiirest edasi ja "siis nad tulid kõik korraga seitsmeteistkümne kiviheitemasinaga, heites viis päeva järjest palju suuri kive ega andnud rahu neile, kes olid linnuses". Linnus alistati, taanlased sunniti lahkuma ja seejärel õpetati eestlastele kõigis teistes maakondades kiviheitemasinate ehitamist ning õhutati neid vastuhakule. Mis sellest kõigest lõpuks sai, on ka teda ja kirjas selles samas kroonikas. Valjala maalinn mis viimasena langes võeti samuti ära kiviheitemasinate rahe all...

Selline Kroonika lõpp ei muuda aga olematuks tõsiasja, et pea 800 aastat tagasi ehitasid meie esiisad siin saarel valmis 17 kiviheitjat ja alistasid nende abil Taani kuninga kivilinnuse. Kiviheitemasinad olid tol ajal võimsaimad relvad. Neid kasutasid kuningad ja suured armeed nii Euroopas kui Idamaades. Fakt, et neid ka Saaremaal ja just meie esiisade poolt edukalt ehitada ja kasutada osati vääriks esiletõstmist. Tänapäevalgi on kiviheitemasinaid ehitatud. Kuid nüüd juba ilmselt kas ajaloolisest huvist või hoopis meelelahutuslikust aspektist lähtuvalt, sest olgem ausad - suured töötavad kiviheitjad on väga atraktiivsed. Internetist leiab lihtsalt hulgaliselt materjale ajalooliste kiviheitjate rekonstruktsioonide kohta - toogem mõned näited keskaja keskus Nykobingis Taanis , Warwicki loss Inglismaal, Chateau des Baux Prantsusmaal. Ka Eestis on väiksemaid rekonstruktsioone tehtud - Otepääl, Lihulas ja ka Varbolas.

Meie saarlastest esiisade vahvuse meenutuseks ja selleks, et see tark pealehakkamise ning suurelt mõtlemise vaim meid ikka edasi kannaks ja ka selleks, et meie tänased saare külalised veel paremini mõistaks kui vägeva koha peale nad sattunud on, võiks Kuressaare lahe äärde püstitada ühe suure ja toimiva kiviheitemasina.

Laskesuunaga merele, kuid sümboolselt Kuressaare linnusest vaatekaugusel, meenutaks see tammepuust mustjas monument oma seitsetteist muistset "venda" kelle abiga saarlased alistasid omal ajal Taani kuninga linnuse.