Selle õppeaasta alguses avaldati Saare maakonna kohalikes ajalehtedes, nii nagu see on juba aastaid olnud, kogu maakonna esimestesse klassidesse minevate laste nimed. Ära olid toodud ka värskete koolijütside esimesed õpetajad ja puha - tore traditsioon!
Võrreldes varasemate aastatega oli aga käesoleval aastal
veel üks põhjus heameeleks. Heameele eeldused tulenevad kahjuks aga eelmiste
aastate puudustest. Nimelt, varasematel aastatel ei ole õpilaste nimekirjad kahjuks
olnud täielikud. Ka suurelt kirjutatud päised, mis illustreerisid vastavaid
temaatilisi lehekülgi, olid eelmistel aastatel puudulikud. Näiteks eelmise
aasta 27.augusti Saarte Hääl kirjutas, et „Tänavu läheb 1. klassi 288 last!“
Tegelikult oli neid lapsi aga 293… Mingitel asjaoludel oli möödunud aastatel
nendest nimekirjadest välja jäetud õpilased, kes alustasid meie maakonnas oma
õpinguid lihtsustatud, toimetuleku-, või hooldusõppe õppekava alusel. Ometi on
aga ka nemad lapsed, lapsed, kes alustasid vastavalt Eesti kehtivatele
seadustele oma kooliteed. Seljas valged pluusid ja värvilised astrikimbud
niisketes pihkudes oma esimesele õpetajale üleandmist ootamas. Jah, oma puudest
tulenevalt tajusid nemad seda päeva kindlasti omamoodi ja erinevalt. Kuid kas annab
see meile, kes me seda tarkusepäeva enam-vähem ühtemoodi mõistame, õiguse neid
lapsi maha salata? Või mis üldse meile sellise õiguse tänases Eestis annaks…
Kuressaare Väikelastekodus,
mille lastest üks osa on ka puudega, on seina peal ilus kiri mille toon
siinkohal ära muutmata kujul.
-----------------------------------------------------------
HÄNDIKÄP tuleneb inglise keelsest väljendist,
mis tähendab „hand in cap“ –
ja tähendab
„loositõmbamine mütsist“.
Nii loen ma leksikonist nimega
„Põhjamaa Perekonnaraamat“.
Seal on samuti kirjas, et sõna händikäp
tähendab mängudes ja spordis
eelist või ka edumaad.
Suures Mängus, mida me kutsume Eluks,
on raske anda edumaad
endast nõrgemale,
sellele, kes ei ole sinuga võrdne.
Kuid ka need eelised, mida
meie ühiskond võib pakkuda
tähendavad midagi.
Sellepärast peavadki nad kõik
olema kättesaadavad.
Nad ei tohi saada
õnneloosiks mütsi sees.
Kuigi samas on nii,
et see õnneloos on juba toimunud –
Ja meie, kes me saime võidud,
kanname endas nüüd suurt vastutust
Cajsa Radberg
---------------------------------------------------------
Tänan Argo, et vormisid minu mõtted sõnadeks :)
VastaKustuta