Kuressaare sotsiaalhoolekandest 2012. aastal

2012. aasta on möödanik ja uus aasta asiselt alanud. Teen siinkohal kokkuvõtte meie linna eelmise aasta sotsiaalhoolekandetööst ja annan linnakodanikele asjast ülevaate.
Linnavalitsuse sotsiaalosakond töötas eelmisel aastal samas töörütmis, mis viimastelgi aastatel – menetleti hulgaliselt inimeste poolt esitatud avaldusi, nõustati neid muredes, aidati elujärge korraldada ja maksti rahalisi toetusi. Lisaks tegeleti vastavalt võimalustele ka arendustööga ja uute sotsiaalteenuste väljatöötamisega.

Toetused ja teenused
Toimetulekutoetust, mis toetustest vast kõige paremini iseloomustab meie kõige raskemas olukorras olevate linnakodanike hakkamasaamist, maksti eelmisel aastal kuus keskmiselt 68 perele. Aastas kokku maksti toetust välja 752 korral kokku 108 205 euro väärtuses. Võrreldes varasemate, 2010. ja 2011. aastaga, on need arvud märkimisväärselt väiksemad. 2010. aastal maksti toimetulekutoetust 1209 ja 2011. aastal 1046 korral. Kuna tingimused toetuse saamiseks 2012. aastal ei muutunud ja kulutused elamiskuludele on isegi kasvanud, siis võib siin järeldada, et linlaste sissetulekud ja toimetulek on neil aastatel isegi pisut paranenud.
Lisaks toimetulekutoetustele maksti abivajajatele ka muid rahalisi toetusi: erakorralist toetust, puudega lapse hooldajatoetust, täiendavat toimetulekutoetust ja koolitoetust. Kokku vaadati läbi ligi 700 avaldust, millest 646 ka rahuldati, ning välja maksti toetusi kokku 47 634 euro eest. Linna osalisel või täielikul finantseerimisel suunati hooldekodusse kuus eakat. Linna päevakeskuse poolt osutatavale koduhooldusteenusele suunati 30 raske või sügava puudega inimest, isiklik abistaja või tugiisik määrati 22 isikule. Linna poolt hallatavatele sotsiaalelamispindadele Sikassaare sotsiaalmajas või Kopli 5 turvakodus pikendati või sõlmiti uued lepingud 28 üksikisiku või perekonnaga. Puuetega inimestele väljastati pea 200 isikliku abivajaja kaarti ja ligi 100 parkimiskaarti. Ning loomulikult ka 70 tonni Euroopa Liidu toiduabi, mille jagamine omajagu pingeid tekitas – usun et suudame edaspidi eelmisel aastal tehtud vigu vältida.

Lastekaitsetöö
Lastekaitsetöös oli 2012. aastal menetluses erinevaid juhtumeid 135 korral. Neist eestkoste- ja hooldusküsimustega seoses 46, kooli ja õppetööga seoses 42 juhul. 20 juhul tuli tegeleda ja kokkulepet aidata otsida lahus elavate vanemate laste kasvatusküsimuste vaidluste osas. Erinevate asjaomaste ametiasutuste, kohtu ja alaealiste komisjoni, nõudmiste põhjal tuli eelmisel aastal koostada 50 perekonna iseloomustused. Õppeaasta alguses tegeleti lasteaia- ja koolitoidu vabastustaotlustega ning transporditoetuse avaldustega – toiduraha maksmisel anti kas täielik või osaline vabastus 124 lapse osas, transporditoetust sai 54 kooliõpilast. Puudega lapse hooldajatoetust maksti viiele hooldajale, kahele erivajadusega lapsele võimaldati tugiisikuteenus lasteaias. Vanema avalduse alusel vormistati osalisele asenduskoduteenusele viis raske või sügava puudega last. Lihtsalt lapsehoiuteenusele suunati kuus raske või sügava puudega last. Lisaks osaleti eestkostel olevate laste arenguvestlustel, alaealiste komisjoni koosolekutel, hoolekandekomisjoni koosolekutel ning igakuistel tugisüsteemide töötajate koosolekutel. Kolmel korral korraldati möödunud aastal pidulikku linna sünnitoetuste ja -kirjade kätteandmise tseremooniat, kus tervitati kokku 94 uut linnakodanikku.

Linn kui eestkosteasutus
Eestkosteasutusena esitas Kuressaare linn 2012. aastal kohtule 24 kirjalikku seisukohta või avaldust – neist neli juhtumit puudutas eestkoste lõpetamist, viis eestkoste pikendamist, 13 eestkoste seadmist, üks seisukohavõtt kinnisesse asutusse paigutamise osas ja üks juhtum eestkostetava pärandvara jagamise küsimuses, milles linn täitis erieestkostja kohustusi. Lisaks eestkosteasutuse tööle on Kuressaare linn määratud ise eestkostjaks kuuele piiratud teovõimega isikule, kellel puuduvad sobivad füüsilisest isikust eestkostjad. See tähendab, et Kuressaare Linnavalitsus on pidanud otseselt korraldama eestkostetavate ülalpidamise ja järelevalve, vastutama nende varaliste ja isiklike õiguste kaitsmise eest ning esitama oma kohustuste täitmisest ka ülevaated Pärnu Maakohtule. Lisaks on 30 juhul nõustatud füüsilisest isikust eestkostjaid oma eestkostetavate hooldus- ja toimetulekuküsimustes ning 48 juhul puudega lapse vanemaid lapse hoolduse ja rehabilitatsiooni küsimustes. Koostööd alustati MTÜ-ga Elu Jaoks, kes hakkas korraldama igakuiseid infopäevi puuetega laste vanematele.

Uuendused ja arendustöö
Üheks olulisemaks tööks oli siin linna uue arengukava sotsiaalse kaitse osa väljatöötamine. Selles osalesid aktiivselt kõik osakonna ametnikud. Kujuneski nii, et tänaseks paberile saanud Kuressaare tulevikuaastate sotsiaalse kaitse arengueesmärgid ja tegevuskava ongi just suuresti meie ametnike väljapakutud.

Uutest ja taaskäivitatud teenustest nimetaksin esmalt märtsis peale mõne-aastast vaheaega uuesti ellu kutsutud pikaajaliste töötute rehabilitatsiooniteenust, mida viiakse läbi Sikassaare sotsiaalmajas. Erinevatel põhjustel, millest peamiseks oli töötute töölesaamine, oli see 2003. aastal algatatud teenus mõned aastad tagasi katkenud. Kokku suunati teenusele 25 isikut, kellest teenusele jõudis seitse. Ilmselt on ka siin üks põhjus, miks 2012. aasta toimetulekutoetuse näitajad on väiksemad kui varasematel aastatel. Aasta lõpus alustati häirenuputeenuse käivitamisega Kuressaares – muretseti kümme seadet ja tehti ettevalmistusi häirekeskuse loomiseks. Sisuline teenuse käivitamine jääb siin aga käesolevasse aastasse.

Edasi liikusid ka protsessid lastekodu uute peremajade rajamiseks ja kuna vastavalt kokkuleppele sotsiaalministeeriumiga antakse need pärast valmimist linna hallata, siis tuli ka meil siin juba juures olla ja hoonete kavandamisel omapoolseid seisukohti võtta ja avaldada. Hoonete projekt aasta lõpuks siiski päris valmis ei saanud.

Mainimata ei saa jätta ka elektriautosid, mida Kuressaare linnale eelmisel aastal eraldati kõik, mis taotlesime – 15. Kuressaare Haigla õendushooldus, linna sotsiaalametnike ja kindlasti meie päevakeskuse koduhooldustöötajate töö on tänu nendele masinatele kiirem ja efektiivsem.
Ka omamoodi jätkuprojektina likvideeriti koostöös majandusosakonnaga linnas ristmike ja ülekäiguradade juures üle 30 kõrge kõnnitee ääre. Need ei olnud nõuetekohased ja takistasid ratastooli ja käimisraami kasutajatel, aga ka lapsevankritega emadel linna kõnniteedel ladusat liiklemist. Meie osakonna tööks oli siin olukorra kaardistamine ja kõige murettekitavamate kohtade väljavalimine. Kuna sugugi mitte kõik kõrged kohad pole veel likvideeritud, siis tuleb nende töödega jätkata ka sel ja järgnevatel aastatel.
Ära tuleks märkida ka pensionäride ja puuetega inimeste tasuta bussitransport Kuressaares. Tõsi, ega sõitja jaoks midagi ei muutunudki. Juhtus aga see, et maavalitsuse ja majandusministeeriumi ning vedaja dotatsioonivaidluste tulemusena oli Kuressaare linn sunnitud alates suvekuudest tasuta transpordivõimaluse säilitamise nimel lisaraha välja käima. Ja tõus oli päris suur, tervelt 67%.

Ning lõpetuseks linna eakate päevakeskuse suur remont, mille põhieesmärgiks oli hoone korralikult soojustada. Lisaks sellele sai maja ka uue välis- ja siseilme ning mitmed uued ruumid, uuendatud sauna ja kohvikunurga. Investeeringu kogumaksumuseks kujunes ligi 180 000 eurot.

Kokkuvõtteks
Hoolimata sellest, et pilt meie tegemistest sai päris kirev ja ka üsna mahukas, tuleb tunnistada, et kogu meie töö siia artikli sisse siiski ei mahtunud. Mingi võimaluse hinnangute andmiseks peaks see kokkuvõte aga siiski andma. Loodan, et leiate võimaluse teadaandmiseks, milline see hinnang on. Lõpetuseks tänan oma häid kolleege linnavalitsuse sotsiaalosakonnas, kelle usinuse ja hoole tõttu suur osa kogu sellest tööst tehtud sai.