Toimetulekurahade jääk ei ole negatiivne uudis

1.veebruaril kirjutati Saarte Hääles meie maakonna kohalike omavalitsustetoimetulekuraha suurest ülejäägist. Kogu maakonnas ja ka Kuressaare linnas oli see ülejääk umbes 10% riigi eraldatud rahast. Kas see jääk just suur on, sõltub paljuski hindajast, aga nõustun, et jääk on jääk ja

kuna ka vastukaja sellele artiklile oli värvikas, lausa süüdistades omavalitsuste sotsiaaltöötajaid suutmatuses “kogu raha korralikult ära kulutada”, vääriks asi pisut selgitamist.

Toimetulekutoetus on kohaliku omavalitsuse makstav riiklik abi puudusekannatajatele. Selle maksmine on riigi poolt väga täpselt reguleeritud ja meie ametnikele siin tõlgendamisruumi jäetud ei ole. Toetuse tarvis kohalikule omavalitsusele eraldatud raha on sihtotstarbeline.

Toimetulekupiiri määrab riik
Toetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast eluruumi alaliste kulude mahaarvamist kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestatud kulude piirmäärade ulatuses on alla kehtestatud toimetulekupiiri.

Toimetulekupiiri kehtestab samuti riik ja eelmisel aastal oli see 76,70 eurot kuus üksi elavale inimesele või perekonna esimesele liikmele ning 61,36 eurot pere teisele ja igale järgnevale liikmele.
Seda piiri kohalik omavalitsus, sealhulgas ka Kuressaare linn, kuidagi muuta ei saa. Linna- või vallavolikogu võimuses on kehtestada vaid piirmäärad eluruumi alalistele kuludele.

Kuressaares on volikogu eelmiste aastate jooksul neid piirmäärasid linnavalitsuse sotsiaalosakonna ettepanekul vastavalt vajadusele ka suurendanud. Ettepanekud on omakorda lähtunud inimeste tegelikest kulutustest eluruumidele.
Valdaval osal toetuse saajatest on tegelikud elamiskulud eelmistel aastatel jäänudki kehtivate piirmäärade sisse, mis tähendab seda, et need on ka meie poolt välja makstud.

Ka linnavolikogu eelmise aasta detsembri istungil suurendati elamiskulu piirmäärasid, kusjuures siis oli suurendamine tingitud eelkõige eeldatavatest suurenevatest kulutustest elektrile.
Mõne toetusetaotleja tõttu, kelle probleem oli tegeliku üürikulu mittemahtumine piiride sisse, suurendati ka üürikulu piirmäära ja seda 1,92 eurolt 3,5 eurole eluruumi üldpinna 1 m² kohta kuus.

Toimetulekuraha suuruse aluseks, mida riik kohalikele omavalitsustele konkreetsel aastal eraldab, on eelmise aasta reaalne toetuse väljamakse. Kui aasta keskel selgub, et sellest rahast siiski ei piisa, on kohalikel omavalitsustel õigus raha juurde taotleda.

Neid taotlusi on kogu aeg ka rahuldatud, mistõttu on aluseta mure, et toimetulekutoetuse maksmiseks võib raha sel aastal mitte jätkuda või et selleks peaks kasutama linna või valla oma raha.

Toetusesaajate loetelu muutub
2012. aasta kasutamata toimetulekutoetuserahast rääkides tuleks aga vaadata, millised olid eelmise aasta toimetulekukulud ehk siis kulud, mille alusel ministeerium raha eraldas, ja kui palju toetust tegelikult välja maksti.
2011. aastal maksti Kuressaares toimetulekutoetust kokku 147 588 eurot, 2012. aastal 108 205 eurot. Millest selline vähenemine?

 

Täpset vastust on kindlasti võimatu anda, sest kokku moodustab selle summa ju paljude perede toimetulekutoetus. Nende perede loetelu on kogu aeg muutuv. Osal peredest elujärg ja sissetulekud paranevad ja nemad langevad toetuse saajate hulgast välja. Teises peres kaotab pere toitja töökoha ja see pere satub toetusesaajate hulka.
2011. aastal oli toimetulekutoetust saavaid peresid Kuressaares keskmiselt 87 peret kuus, 2012. aastal 63 peret kuus. Vähenemine seega 24 peret.

Kui otsida lisaks lootusele, et toimetulekutoetuse väljamaksed on vähenenud perede majandusliku toimetuleku paranemise tõttu, veel teisigi põhjuseid, siis Kuressaare puhul tuleb kindlasti rääkida möödunud aasta märtsis taaskäivitunud rehabilitatsiooniteenusest töötutele.

Rehabilitatsiooniteenus taas olemas

Selle teenusega alustasime Kuressaares 2003. aastal ja juba siis osutus see nii sisult kui ka rahaliselt õigeks ja vajalikuks. Kel huvi, võib pilgu peale visata ühele minu kirjutatud vanale artiklile 2005. aasta 7. juuli Kuressaare Sõnumites, kus kirjutan aastatetagusest toimetulekuraha kokkuhoiust ja selle efektiivsemast kasutamisest: “Täiendav iga-aastane miljon sotsiaalhoolekandele”.

Mõned aastad tagasi see teenus katkes, kuna töötuid, kes võinuks teenust saada, lihtsalt enam ei olnud.
Nüüd on rehabilitatsiooniteenus taas olemas ja mullu suunati seda saama 25 toimetulekutoetust taotlevat töötut isikut. Neist seitse saab täna jätkuvalt teenust, teised on leidnud töö ja loobunud toimetulekutoetuse taotlemisest. Minu meelest saab seda lugeda heaks tulemuseks.

Kui arvestada seda, et ühe leibkonna keskmine toimetulekutoetuse väljamakse kuus oli 2012. aastal Kuressaares 144 eurot, oleks kogu aasta maht 18 isiku toetuse taotlemisest loobumise puhul ligi 31 000 eurot. Ka siin on kindlasti üks põhjus, miks Kuressaares maksti toimetulekutoetust 2012. aastal vähem kui 2011. aastal.